Blog Archive

Wednesday, April 18, 2018

Käed eemale rahvuslikust rikkusest - lubjakivi.


Asjalood on ikka väga tõsised! Olen aastaid hoiatanud, aga no ei jõua suurt kellelegi kohale. Ja tegelikult, nagu aimata võib, ei jõua paljudele kohale MITTE MIDAGI ka pärast "Harju Elu" artikli lugemist. Äsja FB-s oli ühes kohas teemaks taas 4-realised maanteed ja postitasin selle lingi vestlusesse. Vastaja (võib olla ei lugenudki), aga nii tüüpiliselt jätkas sealt, kus tal vist mõtlemine pooleli jäi: ....

 Enne, kui Tln-Tartu Mäo ristist edasi neljarealiseks teha, on vaja ehitada neljarealiseks Tln-Pärnu lôike, kus liiklus on tihedam. Selle ettevalmistamisega on ka Kadri Simson alustanud. Muidugi tahaks ka mina, et kiiremini riigi kolm pôhimaanteed neljarealisteks ehitataks, aga tee-ehitusel on oma järjekord, kus nüüd poliitiliste otsuste asemel (reform eelistas Tln-Tartu maanteed) rohkem liiklustihedusega arvestatakse.

No mis sa kostad? Aga tühja kah! Kui mõni tavainimene ei peagi omama piisavalt haaret ega oma ka pisimatki ettekujutusvõimet, siis sellest pole veel hullu. Vaid ehk nii palju, et ta hääletab igal juhul selle aferisti poolt, kes valjuhäälselt lubab 4-realisi teid. See oht on olemas. Aga poliitikud, kelle käes on otsustamine, peaks ju olema piisavate arusaamadega, et see artikkel ja muugi neid mõtlema paneks? Teema on sama oluline kui RB, miljarditehas, Eesti metsad ja sood.


Harjumaal on tänase seisuga küll 19 kehtivat ehituslubjakivi kaevandamisluba, kuid prognooside järgi piisab praeguste lubadega kaevandatavast kivist vähem kui kümneks aastaks. Ehitusmaavarade puudusele maakonnas viitab ka mullu valminud Rail Balticu ehitusmaavarade varustuskindluse uuring.
Tehnilise järelevalve ameti poolt tellitud Rail Balticu uuringus tõdetakse, et madalama kvaliteediga ehituslubjakivi varu on rahuldaval tasemel, ent kõrgema kvaliteediga kivimit on kriitiliselt vähe – seda jätkub vaid 4-5 aastaks. Uuringu tegijad leiavad, et varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemel tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uus arvestatava mahuga – viis miljonit kuupmeetrit – karjäär.
Sama juttu räägivad ka ehitusmaterjalide tootjad ehk kaevandajad. Neid ühendav liit saatis 2014. aastal keskkonnaministeeriumile kaks kirja, kus selgitatakse, et ehituslikele nõuetele vastavat paekivi võib Harjumaal jätkuda kuni kümneks aastaks, mis tähendab, et on vaja kasutusele võtta uusi varusid ehk teisisõnu avada uusi karjääre. „Rail Balticu ehitus võib põhjustada samuti vajaduse uute karjääride rajamiseks,“ kirjutasid ehitusmaterjalide tootjad.

Loomulikult peaks panema see kohe mõtlema sellele, kui oluline on kaherajalise RB asemel ehitada üherajaline. Ja veelgi rohkem, kui oluline oleks see ehitada koos väiksemamahulise VB-ga (1+1 ja/või 2+1), mis annaks muuhulgas võimaluse ka loobuda tehnilistest teedest raudtee kõrval. Sest laias laastus tähendaks see 2 või isegi rohkemakordset kokkuhoidu! Igal juhul tuleb loobuda kõikidest 4-realistest! Kui just ei kavatseta killustikku sisse vedama hakata, jättes oma KODU ehk looduse terveks. Kodu, mis on meie kõigi ümber!
Muidugi on see artikkel ehk kirjutatud isegi natuke mustemates värvides, aga see peaks mõtlemapanemise koha pealt hoopiski kasulik olema! Huvitavad on aga reaktsioonid sellisele olukorrale. Artiklis kommenteerib asju Kõue KM-st.  Samale järeldusele, milleni jõuavad ka ärimehed. kaevandajad. Järeldusele, et on vaja avada uusi karjääre. Tõenäoliselt ongi, aga mis mahus ja MILLE JAOKS? "Uus arvestatava mahuga karjäär" kõlab küll vägevalt, aga sellest 5 miljonist kuupmeetrist, jätkuks Eesti mõistes ju kõigest 2-3 aastaks! Kas me suudamegi vaid nii lühikest aega ette mõelda??? Siis on meie mõtlemisega midagi ikka väga mäda! Heakene küll, ärimeeste puhul ma ei imesta, nende puhul ei ole oluline, millest jutt - kruusast, liivast, paekivist, turbast, metsast või millest iganes! Sest rahakott on kõige tähtsam ja see vajab täitmist. Mis sest, et selliste "peremeeste puhul" seesama rahakott ka tühjeneb sama kiiresti. Ehk siis mida kiiremini täidad, seda kiiremini tühjeneb! Hullemgi veel - süües kasvab isu!?
Mis siis saab? Sellise lühinägeliku mõtlemise tagajärjel kümmekonna aasta pärast tulgu või veeuputus? Neis karjäärides tuleb vast kindlasti, iseasi, mismoodi see kaevudele mõjub! Eriti kui minnakse väga tundliku karstiala kallale, mille mõju võib omakorda ulatuda kogu Pandivereni? Aga tundub, et kõige rohkem mõtlevad ette ärimehed? Sest nemad juba aastal 2014 muretsesid, kuidas täituvad nende rahakotid kümmekonna aasta pärast!

Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist Kaur Kõue sõnul hinnatakse varustuskindlust mitmel moel, sõltuvalt eesmärkidest. „Kui võtame Rail Balticu aruande, siis seal on arvestatud raudtee ja tee täitematerjalide kvaliteedinõudeid ning hinnatud täitematerjalide tootmiseks sobivate ehitusmaavarade varustuskindlust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerum näiteks lähtub maanteeameti tee-ehituse nõuetest. Meie lähtume maapõueseadusest ehk maavaradele seatud nõuetest,“ märkis ta, ja lisas, et varustuskindluse aastate arv sõltubki sellest, kuidas seda arvutatakse.
See aga ei tähenda, et eri meetoditega tuleksid ka väga erinevad tulemused. Faktiks jääb see, et eriti Ida-Harjumaal ei piisa lähiaastatel enam praegu kaevandatavast ehituslubjakivist.
„Kui üldiselt võtta, siis Harjumaal on ehituslubjakiviga varustatus kriitiline, alla kümne aasta. Kas see on viis või kaheksa aastat, polegi nii tähtis. Harjumaal on nõudlus suur, tarbimine suur, asustus tihe,“ rääkis Kõue ja tõi näiteks, et kui kogu Eesti ehituslubjakivi tarbimismaht on aastas 1,8 miljonit m3, siis ainuüksi Harjumaal on see umbes miljon kuupmeetrit ehk üle poole.

Samas tähendab Harjumaa suur rahvaarv ja tiheasustus, et kohti, kus uusi kaevandusi avada, on väga keeruline leida. Pärast Nabala-Tuhala kaitseala loomist on neid veelgi vähem.
„See ongi siin (Harjumaal – M.T.) suur probleem – ühelt poolt on lubjakivi nõudlus suur ja teiselt poolt on asustustihedus selline, et uusi karjääre pole kuskil avada. Alternatiiv on see, et tuleb olemasolevad maardlad – Harku ja Väo – maksimaalselt ammendada, aga samas on selge ka see, et piirkonna suure nõudluse rahuldamiseks ei piisa ainult olemaolevatest karjääridest, vaid tuleb mõelda ka uute avamisele,“ selgitas Kõue.
Et Väo ja Harku maardlatest tuleb viimanegi võtta, märgitakse ka Rail Balticu varustuskindluse uuringus. Samas märgitakse, et uue karjääri võiks avada Jõelähtme vallas Jägala maardlas. Seal on aga üks aga – selle ala on vald kuulutanud looduskaitsealaks, kus kaevandamine on keelatud.

Lahing Jägala pärast
Kui enne uue maapõueseaduse vastuvõtmist valvas maardlate üle keskkonnaministeerium, siis uue seaduse järgi seisab maa-amet selle eest, et maavarad oleksid kättesaadavad. Siiani on amet keeldunud Jõelähtme valla üldplaneeringut heaks kiitmast. Üheks põhjuseks seesama Ruu kaitseala, mis muudab Jägala maardlast kaevandamise võimatuks.
Kaur Kõue sõnul on Ruu kaitseala all asuv Jägala maardla praegu ehk olulisim aktiivse tarbevaruga maardla Harjumaal. „Me ei saa päris nii öelda, et viie aasta pärast on ehituslubjakivi Harju maakonnas otsas, aktiivset tarbevaru on ikka rohkem, aga sinna pole lihtsalt kaevandusluba antud, nagu näiteks Jägalas, kus on kolm miljonit kuupmeetrit aktiivset tarbevaru. Aga seal on kaitseala peal ja kaevandada ei saa.“
Nagu 4. märtsi Harju Elust võib lugeda, ei arva Jõelähtme valla ametnikud sugugi, et Jägala maardla on nii oluline, et sinna kaitseala ei sobi. Kõue soovitab mitte segamini ajada üle-eestilist ja maakondlikku tarbevaru. „Harjumaa mõistes on Jägalas üsnagi soliidne varu. Kolm miljonit kuupmeetrit on väga palju tegelikult,“ ütles ta.

Väga tore, et on loodud ja tahetakse luua uusi looduskaitsealasid. Meie ärimeeste ja poliitikute käitumine tõestab, et tuleb neid luua veelgi rohkem! Asja juures on vaid üks positiivne nüanss - kui ammendada karjäärid põhjalikult, võivad tekkida vähemalt ilusad ja olulised veekogud! Kuid siingi on ohud, sest mida suuremad karjäärid, seda rohkem mõjutavad need meie põhjavett. Seda, mis on niigi ohus!

Ja pange tähele seda, mida Kõue ütleb: ".... aktiivset tarbevaru on muidugi rohkem..."! Et siis sisuliselt JUBA % AASTA pärast oleme tühjade pihkudega ja juba siis tuleb minna Jägala kallale. Ja kui lähemegi? Siis selliste mahtude ja arutu tegutsemise juures ... mitme aasta pärast läheme Nabala kallale? Sest kui "olulisima aktiivse varuga" on Jägala, siis see tähendab, et niivõrd mahukaid maardlaid lähiümbruses enam polegi! Ja olemegi juba lähitulevikus käpuli!? Seega, olulisim oleks hoopis küsimus: MITME AASTA PÄRAST MEIL MÕISTUS KOJU TULEB? Vana Kalev loodetavasti tuleb õnne meie õuele tooma, aga ta võiks tulla kähku ja tuua üksiti ka mõistust kaasa!?
Aga lõigu viimane lause paneb mõtlema juba mõistuse olemasolu üle!

Kolm miljonit kuupmeetrit on väga palju tegelikult,“ ütles ta.

 Mida kuradit? Kolm miljonit on tegelikult väga vähe! KARJUVALT VÄHE! See on ju ainuüksi Harjumaa mõistes vaid 3 AASTA TARBIMISMAHT! Jääb tunne, et kui lugeda siinset juttu, siis lubjakivi saab Harjumaal otsa enne veel, kui raiutakse isegi kõik metsad Eestimaal!
Mis on lahendus?
Kergekäeliselt uute kaevanduste avamist ei pooldata ka keskkonnaministeeriumis. Olemasolevate karjääride maksimaalne tühjakskaevamine on üks abinõusid, mis vähendab survet uute karjääride avamisele, kuid ka sellest ei piisa kauaks. Palju on räägitud Ida-Virumaa põlevkivi aherainest, kuid selle madal kvaliteet tähendab Kõue sõnul, et sealt kvaliteetse materjali kättesaamiseks tuleks teha palju tööd. Lisaks muudaks aheraine kalliks transport Harjumaale – rusikareegel ütleb, et lubjakivi vedamine kaugemale kui 50 km pole majanduslikult mõttekas. Ainus mõistlik viis aheraine kasutamiseks oleks selle transport raudteed mööda.
Rail Balticu varustuskindluse uuringus mainitakse ka aluskorra ehituskivi ehk graniiti, mida leidub Maardu maardlas. Kuivõrd kiirraudteed aga hakatakse juba kahe aasta pärast ehitama, pole kuigi tõenäoline, et selle aja jooksul Maardu maardlas kaevandus avatakse.
„Praegu ei olegi head lahendust. Tuleb erinevate osapooltega arvestada ja mõelda, mis võiks olla parim lahendus. Keskkonnaministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeerumi ning geoloogiateenistuse koostöös valmib selle aasta lõpuks Harjumaa ehitusmaavarade varustuskindluse analüüs, mille tulemuseks on eelispiirkondade kaart, kus on kajastatud olemasolevad maardlad, levilad, piirangud ja kitsendused ning konfliktsed piirkonnad. Kaart peab andma ülevaate, millistes piirkondades-maardlates on võimalik esitada taotlusi ehitusmaavarade uurimiseks ja kaevandamiseks, arvestades erinevaid piiranguid. Kaart oleks abiks riigile ja kohalikele omavalitsustele otsuste tegemisel ja seisukohtade kujundamisel ning ettevõtetele asukoha valikul enne uuringu- või kaevandamisloa taotlemist,“ märkis Kõue.

Natuke avalikkuse rahustamise moodi kõlab väide, et kergekäeliselt ei pooldata kaevanduste avamist ka ministeeriumis. Phähh!! 
Ida-Virumaa aheraine on see, mis tuleb kohe kasutusele võtta, mis sest, et see on kulukam ja nõuab rohkem tööd. küllap ka põlevkivituha vm ainete lisamist, koos muude meetmetega, et kvaliteeti tõsta. las läheb kallimaks! Suus ehk jõuab ka kellelegi kohale, et KESKKOND ONGI KALLIS LÕHKUDA! Ja raudtee on meil olemas, nii et saab seda vedada nii Pärnusse ja Raplasse, et siis sealt juba edasi üherajalisele raudteele Pärnu maantee kõrvale kohale tuua ja maha panna!? Hinnanguliselt vajab RB ainuüksi täitematerjaliks 4 miljonit tonni killustikku ja kruusa! Kui ehitada see väiksemas mahus suudaks me juba 2 miljonit tonni kokku hoida! Ja kui kuupmeeter killustikku on 1300-1600 kg, siis tähendab, et ainuüksi RB peale kuluks täitematerjali (kui arvestada selleks vaid killustik, et suurusjärku näidata) 3 miljonit kuupmeetrit, siis ... üks TERVE JÄGALA KARJÄÄRI JAGU KILLUSTIKKU LÄHEKS SELLE MÕTTETU LAHENDUSE ALLA, EESTI SOODESSE JA RABADESSE? Nii et 3 miljonit kuupmeetrit on tõepoolest VÄGA PALJU TEGELIKULT JA SEDA JUHUL KUI SEDA KULUTATAKSE MÕTTETULT, AGA VÄGA VÄHE, KUI MÕELDA, ET SELLEST EI SAAGI SUURT MIDAGI VAJALIKUST TEHTUD!?

Kõige olulisemad siin loo juures ongi numbrid, mis peakski mõtlema panema! Oli kirjas, et nõudlus on suur, järelikult tuleb hakata koheselt mõtlema, kas need nõudlused on ikka põhjendatud!?

No comments:

Post a Comment