Blog Archive

Monday, April 30, 2018

Ketid kaevikus?


Üle pika aja on meedias taas juttu proviisorapteekidest. Muidugi loodavad ketid, et aega oleks rohkem, nii saaks paremini rünnakuks valmistuda.


Mida siis tähendaks 70 apteegi kadumine. Põhimõtteliselt võiks öelda, et mitte midagi ei tähendaks. Halvemaks ju ei läheks! Aga tegelikult tähendaks küll. Seda, et apteegiturg tõepoolest korrastuks ja paraneks.

Selles, et üle Eesti suletakse kahe aasta jooksul kuni 70 apteeki, näeb üks pool kaua oodatud kvaliteeditõusu Eesti rohupoodides, teine aga ohtu ravimite kättesaadavusele ja seda, et riik sõidab neist turuosalisi kuulamata teerulliga üle.
Eestis tegutsevaid ketiapteeke koondav Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) võitleb tuliselt praeguse kava kohaselt 2020. aasta suveks lõpule jõudva apteegireformi vastu. Nad leiavad, et ravimite kättesaadavus Eestis väheneb ja reform paneb praegused turuosalised sundseisu, surudes neid müüma oma apteeke alla turuhinna. Proviisorite endi peetavaid apteeke ühendav Eesti Apteekrite Liit (EAL) aga pooldab reformi kahe käega – nad leiavad, et viimane aeg on see ära teha ja reeglid võiksid veelgi karmimad olla. Apteeke on Eestis liiga palju ja sektoris karjuv tööjõupuudus.
Tõepoolest, reform tuleb ära teha ja ehk tõesti läbi karmimate reeglite. Enamus neist haruapteekidest, mis peaks kaduma, on tegelikult suhteliselt mõttetud. EAÜ-d siin tõsiselt võtta ei maksa, nende taga on AINULT raha! EAL-il on õigus, apteeke on tõesti liiga palju ja tööjõupuudus mängib siin suurt rolli. Nii polegi ime, et paljudes apteekides nüüd tööl lausa ilma erihariduseta klienditeenindajad.
Teine osa reformist puudutab apteekide omanikke: 2020. aasta aprilliks peab kuuluma igast apteegist üle 50 protsendi proviisorile ning ka ülejääv osa ei tohi kuuluda praegustele suurkettidest omanikele. Seda nimetatakse vertikaalse integratsiooni piiranguks, mille eesmärk on võimaldada konkurentsi tekkimist ravimite hulgimüügiturul, kuna hulgimüüjad peavad hakkama konkureerima neist sõltumatute jaemüüjate ehk proviisorite omanduses apteekide tellimustega.
Praegu on aga tekkinud olukord, kus suurkettidele kuuluvad haruapteegid ei saa enam end lihtsalt üldapteegiks muuta – palgates igasse haruapteeki proviisori ja tehes ruumid sobivaks –, sest kõik loodavad uued apteegid peavad juba kuuluma proviisoritele, olles suurkettidest sõltumatud. Olemasolevatel on lihtsalt veel pisut alla kahe aasta aega, et rohupoed diplomeeritud proviisoritele võõrandada.
EAÜ on sellise omandipiirangu vastu. Ühenduse juhatuse liige Timo Danilov ütles, et omandipiirangutega riik soovitud eesmärke ei täida ja üleüldse jääb neile segaseks, mis on riigi täpsed eesmärgid selle reformiga. Ta viitas uuringule, mille järgi on 97 protsenti elanikest apteegiteenusega rahul. Seega jääb segaseks, millist kvaliteeti tahab riik tõsta. 
Siinkohal tasub erilist tähelepanu pöörata Timo Danilovi "tasemel" populismile. Ta toob mängu selle, et justkui elanikud on apteegiteeusega rahul. On, kuid elanikud peaks ka teadma, et ketid mitte ei arenda konkurentsi, vaid tapavad seda. Kuni selleni välja et ei tohi kaupa tellida teisest hulgimüügilaost ja seda isegi siis, kui seal parajasti hinnad tunduvalt odavamad! Aga eks siingi ole mängus see, et me "teeme süütu näo pähe ja ei saa aru"... Õigemini, saame küll, aga see ei sobi "meie" eesmärkidega. Ärimeeste eesmärkidega.
Millega ma aga pole kursis, on see, et kas ilmtingimata peab olemasolevaid apteeke võõrandama? Proviisorid saavad ju teha ometigi täiesti uue apteegi? Ning kuna marketites olevad apteegid on vaid rendipindadel, siis polegi kettidel suurt nagu midagi müüa? Kui just mööbel jm seadmed välja arvata? Aga kui küsid liiga suurt pappi... võib proviisor need ka ostmata jätta!?
Kui aga hulgimüüjad peavad hakkama tõeliselt konkureerima võib oodata hoopis hinnalangust!
Apteekrite liit, mis koondab juba praegugi proviisoritest apteegipidajaid, on aga apteekide ühendusele vastupidisel seisukohal. Liidu juhatuse esimehe, Põltsamaa Uue Apteegi juhataja Ülle Rebase sõnul oleks veel parem, kui sada protsenti apteekidest oleks proviisorite omanduses. Siis poleks üldse küsimust, kellele võib kuuluda proviisoritele kohustuslikust omandimäärast üle jääv 49 protsenti apteegist.
«Siis oleks kõik sahkerdamiskahtlused välistatud. Nii on näiteks Soomes ja Saksamaal – apteegid on täielikult proviisorite omanduses. Euroopas on tavaline, et apteekidel on nii omandi- kui ka geograafilised piirangud,» rääkis Rebane.
«Linnades on apteeke hästi palju. Ühes kaubanduskeskuses on neid vahel mitu tükki. Enamik on haruapteegid, kui neist osa kinni läheb, mõjub see apteegivõrgule ainult hästi,» lisas ta.
Rebase sõnul on apteekides terav tööjõupuudus: tööle võetakse igaüks, pole mingit valikuvõimalust. Tallinnas ja Tartus on ka väga suur tööjõu voolavus.

«Palju on apteeke, kus on vaid üks farmatseut ja üks klienditeenindaja, seda on ilmselgelt liiga vähe. Nemad kahekesi ei suudagi apteegiteenust seal arendada. Proviisor peaks kindlasti kohal olema. Apteekide kvaliteet läheks kindlasti paremaks, kui apteeke vähemaks jääb. Alles jäävad tugevamad,» märkis ta.
Rebane lisas, et praegu kolib haruapteek tihtipeale olemasoleva proviisorapteegi külje alla. See viib selleni, et apteek ei suuda sees hoida piisavalt laias valikus ravimeid.
«Nii ei suuda apteegid oma ladusid pidada. Liiga palju raha on laos seisvate ravimite all kinni, aegumistähtajad tulevad peale ja käive jääb kasinaks. Haruapteegid ei tee ka kohapeal ravimeid, kuigi nõudlust nende järele on. Kui iga nurga peal on apteek, siis lõpuks ongi see sisuliselt lihtsalt pood,» ütles ta.
................
Rebane ula peale jäävatele apteekidele uute omanike leidmises probleemi ei näe: ostuhuvilisi proviisoreid leiduvat küll ja veel.
«Oleme teinud küsitlusi ja igat moodi on tulnud välja, et huvilised on olemas. Neid polegi nii palju vaja. Kõik alustavad ettevõtjad võtavad laenu. Kel tahtmist, küll need leiavad ka raha. Meie erialaliidule on pank ise pakkunud kokkusaamisi ja arutelusid. Kui suurem osa haruapteeke kinni läheb, pole see mingi kaotus. Kvaliteet ongi parem ja seda hirmu küll pole, et apteegiteenuse kättesaadavus halveneks,» rääkis ta.
Apteekrite liidu juht selgitas, et Eestis on ühe apteegi peale 2600–2700 elanikku, mis on Euroopas üks väiksemaid näitajaid. Tavapärane on 4500–6500 elanikku apteegi kohta. Siis saab tema sõnul apteegis arendada ka erinevaid teenused, nagu kohapeal vaktsineerimine või ravimikasutuse analüüs.
«Turul on märgata, et otsitakse proviisoreid, kes võtaks apteegipidamise üle. Algusest peale ise oma apteegi rajamine oleks muidugi märksa odavam,» rääkis Rebane.

Danilov heitis riigile ette, et turuosalised ei tea, kuidas reformi rakendamine tegelikkuses välja peaks nägema ning kuidas hüvitatakse kogu kahju, mis tuleb apteekide sulgemisest või alla turuhinna võõrandamisest.
Seetõttu on ühendus kokku löönud apteegikettide potentsiaalsed kahjud ja valmis riigile arvet esitama. Nad on hinnanud tõenäoliselt sulgemisele kuuluvate haruapteekide väärtuseks nende aastakäibe põhjal 53,6 miljonit eurot.

Siit on ka näha, kuidas ketid püüavad oma seisukohti põhjendada sellega, et proviisoreid ei jätkuks. Ei jätkuks jah, kui apteeke on liiga palju! Vähe sellest, nad otsivad välja mingi müütilise kahjumi! Ning igale vähegi ärist jagavale inimesele on selge, et mida suurem on ühe apteegi klientide arv, seda mõttekam selle pidamine on ja seda rohkem saab ka apteek hindu alla lasta! Igal juhul põnev artikkel! Või nagu öeldi "Viini Postmargis" - "ärge peainseneri uskuge, ta valetab!" Nii ei maksa uskuda ka ärimeeste "peainseneri".

Ja eks terasema pilguga inimene näeb, mis toimub enamuses marketite apteekides - kliente võib näpuotsaga kokku lugeda. Kui neid üldse on, sest sageli valitseb täielik tühjus. ja mida see tähendab? Et tohutus koguses kalleid kaupu on võetud apteeki seisma, aga kliente ei jätku. Absoluutselt ebamajanduslik mõtlemine. keti omanike idee on "tõmmata teiste eest kliente ära", aga sellele mõtlevad kõik ketid. Lõppkokkuvõttes, ega sellega kliente ju juurde ei tule!? 

Ja tõesti naljakas on jutt "alla turuhinnaga võõrandamisest". Ketid näevad oma putkade turuhinda kõvasti paisutatuna ja sellist demagoogiat võib igaüks ajada. Peab leppima sellega, et keegi ei maksa sulle liigset raha ja see apteekide sisustus ei maksa miljoneid. Röövlibandelik suhtumine! Muidugi ei tehta välja sellestki, et seesama 53,6 miljonit ei kao kuhugi, see raha lihtsalt tuleb käibele juurde allesjäävates apteekides. Mis sest, et proviisorapteekides.  Kui ise ei rööviks kliente, poleks seda proviisorapteekide probleemi ehk tekkinudki. Aga tegu siiski loomuvastase käitumise, miks üldse need ära kaotati? Kettide ahnuse tõttu, soovist saada enda kätte turg hulgilaost apteegini, et DIKTEERIDA hindu. Nii et igal juhul tuleb Ülle Rebase argumente tõsiselt võtta! Ka seda, et 100% peaks olema proviisoromaniku käes. Muidu sahkerdavad ketid end ikka dikteerivaks osaliseks ning nõrgemad proviisorid seda ka lubavad. Apteek pole pelgalt äriettevõte, kuid talle peab jääma võimalus tellida kaupa sellelt hulgimüüjalt, kes paremat hinda pakub!

No comments:

Post a Comment