Blog Archive

Sunday, April 1, 2018

Tsirguliina ja Tartu jaamad.


Eesti uued rahvusmustrid? Kaigaste ekspordist saame siis rikkaks ja meil on ka tulevikus, mida (välis)turistile näidata? Esikohal olevat riiki, kus on elaniku kohta kõige rohkem raiesmikuhektareid? Või hoopis meie lapsed hakkavad meie võlgu maksma? Kas nad üldse tulevikus siin enam elavad?






Mina aga võtsin kätte ja kasutasin paketti Rongiga Sangaste Rukki Majja! Vähe on meil selliseid ettevõtjaid, kes ei püüa ratsa rikkaks saada ja oskab ka soodsa hinnaga ning paketiga inimesi kohale tuua! Ja puhkaja jaoks on ääretult oluline, et selle paketi puhul kompenseeritakse RONGIPILETITE HIND KOHALETULEKUL! Küll aga ei peaks olema tingimata ettevõtja kulul transfeeri Keeni Jaam - Sangaste Rukki Maja, selle tühimiku peaks täitma .... (piletita) maakonnaliinid! Sest nagunii ju tahetakse sõita, kogu piirkonnast ka Tallinna ja Tartusse!


Olles aga oma äri üles ehitanud mitmetele asjadele, teenib ettevõtja piisavalt oma töö eest. Loodetavasti. (Vt eelmist lugu). Sügav kummardus!

Aga puhates pikemalt ja liikudes ühistranspordiga, näeb palju rohkemat. Kui silmad lahti hoida. Raha kulub, hanked on meie Nokkija ja silmaklappidest ametnike on raske tikutulegagi leida!


Valgamaa ühistransport vajab selget ümberkorraldamist. Kogu Kagu-Eesti muidugi, aga siin saab vaadata asju natuke selle piirkonna kesksemalt. Valga linn asub "all nurgas" ja praktiliselt kogu ühistransport on korraldatud tõmbekeskuse keskselt. Kahjuks Sellega on kohati bussiliiklus üle mõistuse tihe ja pikema kilometraazhiga, samas on kaugrongidele ja -bussidele ümberistumine enamasti võimalik vaid ajakaotusega. Ometi pidavat ju kiire ja mugav sõit olema oluline ja eesmärkide hulgas olla ka inimeste ärameelitamine autodest? Muide, ka rongida sõites kohtasin reisijaid, kes toodi Antsla kandist autoga Keeni ja nii sageli muudessegai jaamadesse. Ometi, Tartu - Valga rongid on Valga ja Elva vahel sisuliselt tühjad. Ma saan aru, et omal ajal Elron "kelmis", et regionaalpoliitika pole nende (riigifirma?) asi. Aga kas ka kohalikud võimalused Valgamaal pole KOV-ide ja ÜTK asi?
Laatrest sõidab Valka 14, Valga - Tartu maanteel olevast Sooru (Sooru keskusest vaid 7) peatusest  ligi 40 bussi. Otepäält Tõrvasse 1, Antslast Tõrvasse 0, Otepäält Rõngu 0, Antslast Tsirguliina 1, Otepäält Viljandisse 0 bussi.... Kas natuke imeliki ei tundu? Ning oluline on siinkohal meeles pidada, et mitte kõigi nende punktide vaheliste ühendust puhul ei saa vaadata vaid alg- ja lõpp-punkti, vaid mõelda tuleb nendevahelistele kohtadelegi! On ju neis kohati ka kohalikke bussiliine, mis valdavalt "tilgutavad" omaette. Seega saaks nende punktide vahelisi liine tekitades (muutes ära osa mõttetudi dubleerivaid liine) tabada mitu kärbest ühe hoobiga! Veelgi enam, need liinid puudutavad ka rongipeatusi - Tsirguliina (see peaks olema homsest päevast Sangaste rongipeatuse nimi, et lõpetada ära segadus, ka väga paljude välisturistide jaoks), Mägiste, Keeni, Puka, Palupera. Nendes kohtades olevad bussipeatused peaks aga kandma koha nime + sõna JAAM! Kui need bussiliinid keskenduks sidumisele rongidega, oleks juba täna võimalik tekitada kuni 4 rongiga väga head ristümberistumised. Ei kao ju näiteks Tõrva, Otepää, Taagepera jt kohtade jaoks ära isegi neil aegadel sõit Valka, sest rong sealt tulebki ja sinna sõidabki! Mis sest, et ümberistumine on veidi ebamugavam, kuid ühe äbariku sõiduvõimaluse asemel mitme tekkimine on seda muutust väärt! Nii mõnigi buss võiks siis Antslast ja ka Otepäält sõita  Laatrest edasi  Tõrvasse või Laatre - Tsirguliina Jaam, Sooru Keskus - Koorküla - Holdre - Taagepera - Karksi-Nuia? Või Antsla - Sangaste - Mägiste Jaam - Jõgeveste - Tõrva? (Keeni Jaam jääb vist bussiliinide puhul ära, sest Eesti Raudtee ja MKM-i omaaegse ükskõiksuse tõttu ei sobi valesse kohta ehitatud perroon bussipeatuseks). Ja muidugi ka Otepää - Palupera Jaam - Rõngu - Pikasilla - Mustla - Viljandi?
Veel kord, kõik need liinid sobivad siis ka rongidega ühildamise puhul sõiduks Valka, Elvasse, Tartusse ja Tallinna. Sest ei saa ju normaalseks pidada soovitust sõita enne "tagasi", et siis sõita uuesti .... "tagasi"? Elvasse, Tartusse ja Tallinna Valga kaudu? Valga sobib ümberistumisteks ikkagi Koikküla ja Lüllemäe suunalt tulevate busside puhul.

Ja äkki saaks nii sõita ka piletita bussidega Ala, Tsirguliina vt rahvamajadesse? Või hoopiski maalt Võrru spaasse? Või lihtsalt poodi, lähemale, KÜLApoodi? Või Sangastes Rukki Majas puhates ka ümbruskonnaga tutvuma? Otepääle suusavõistlusi vaatama?

Muidugi tekivad siin küsimused tööle- ja koolisõidu teemadel, sest ega rongiliikluse ajad ei pruugi alati ja igal pool selleks sobida. Kuid eks siingi ole võimalusi rohkem. Ja igast väiksest kohast ei olegi nii palju töölesõitjaid nin needki ajad on väga erinevad. Olulisim võit asjast on aga nii rongide kui busside parem täituvus.
(Täna vist TV3 Seitsmestes Uudistes IRL-i poliitikud jahuvad jälle tagurpidi regionaalpoliitikast jm, aga eks siin võiks ju paljutki küsida ka Partsilt, Seederilt või teistelt. Paraku ei suuda ega tahagi nad vastata!  Seega ei maksa nende juttu ka tõsielt võtta. Ei teadnud Parts midagi Piusast, ei tea ka Seeder Sangastest. Ning kogu selliste poliitikute jutt on vaid puhas demagoogia ning kellegi teise kui inimeste ja riigi huvidest lähtuv. Kuigi jah, eks ka ärimehed on inimesed....)







Tsirguliina jaam. Ajalooline hoone ja veetorn. Ning nagu nägite, siis läheb siit kõvasti meie rahvusrikkust "väärindamisele". Aga ehk jätkuks sellest pisku ka korraliku ootekoja ehitamiseks? ÜHE ootekoja jaoks igas paigas? ÜHE infostendi jaoks?

Aga ega ma nüüd päris täpselt mäletagi, oli sel ajal majandusministriks IRL-i või mõne muu tegelane, küll aga raisati raha, mõistust tööle panemata. Perroon ehitati Tsirguliinas küll õige koha peale, kui samas tehti hiljem ka teeremonti, ning vist mitte kellelgi peale minu ei tulnud pähe, et siin pidanuks tooma bussipeatuse perroonile ja ülekäigule võimalikult lähedale! Ometi, ei aidanud ka selle selgitamine, mõtlemisvõimet seegi ei tekitanud!



Maahärra küsis kunagi Markiilt, et "kas see euromaja on parem kui tahmane Eesti tare"? Mina küsiks ka, et kas need kaks pleki/plastiku käkki on paremad kui üks korralik Eesti palkist ootekoda? Ning kas siiagi plaani järgi paigaldatav elektrooniline tabloo maksab sandikopikaid, et neid peaks paigaldama KAKS tükki? ERALDI bussi- ja rongiinfo kuvamiseks? Et reisija teeks tervisesporti ja spurdiks kahe ekraani vahet, keel ripakil?



Ruumi ühispeatuse tarbeks on siin küllaga, alates sellest hädisest parklast, kuni ülesõiduni. Nii ootekoja, suurema parkla (ka rekajuhtide jaoks), rattahoidla, erinevate infotabloode ja -stendide,  tualettide ja ehk isegi kioski jaoks? On ju isegi Elronil varuks 400 000 eurot, äkki jagaks selle toetusteks ettevõtjatele, kes tahaks nii rongisõitjatele kui teistele kohvi ja söögipoolist pakkuda? On ju sedagi mõttekasm teha ühe kioski kaudu, selle asemel, et raha kulutada kohviautomaadi kaudu rongis vaid ÜHE sihtgrupi jaoks!?


Mõtteaineks siia vahele kaks pilt Sangastest. Väga kiiduväärt selline asi. Palkidest muide. Väärindatud Eesti mets, eks ole! Kuid sellised asjad näiteks Tsirguliinas peaks olema kolmelt poolt kinnise seinaga, laiade istmetega ootekojas ja võimalusel juba ehitatud koos kioskiga. (Kuigi mine sa tea, kui vald või Maanteeamet vm oleks näiteks omanik, siis kardetavasti parseldataks siingi peagi asjad eraettevõtjale nagu Sangaste Loss?) Sama saaks lahendada aga tegelikult mitutmoodi, näiteks koos rattaparkla katusealusega jne jne. Igal juhul on ammu teada, et ka matkajatele tuleb mõelda, ning vahel võib ebaõnn (ilmastik, rattarike vm) tähendada, et vaja on teha pikk peatus või lausa ööbiminegi...

Muidugi tähendaks parima tulemuse saavutamine üksjagu tööd ja ka KOHAPEAL viibides planeerimist. Nii et osa võtaks nii kohvimüüja, reaalsuses bussiga sõitev bussijuht, puitmajakeste ehitaja jpt!




Muidugi tähendaks ühispeatus ka seda, et jalgteed oleks üks osa kogu süsteemist jms.



Aga alti võib ohuks olla ka see, et äkki ei lubatagi asju koos teha? Võib olla euronõuded ei luba või pole need veel Brüsselis kinnitatud? Torutõkete nõuete kinnitamiseks Brüsselis kulus ju ka mitu aastat, aga endiselt on nende tõkete lahendus mitme poole pealt hoopis ohtlik jalakäijale ja ratturitele. Rha raiskamisest nendel puhkudel ma ei räägigi! Igal juhul vaadake ja kas eliate üles asjad, mis muudavad neid ohtlikuks, mõttetuks ja raharaiskavaks?















Aga rong juba tulebki! Sõidame?




Tee ääres näeb aga samuti igasuguseid asju. Lagunevat maaelu eelkõige, kui ikka nägemist on. Palgivirnade kõrval ka võsa hakkepuiduks ja nendegi taga lagunemist. Rikkusest ei jää vist koha peale suurt midagi?





Keeni. Koht, kuhu siis perroon ehitati ülesõidust kaugele ja kohale saab mööda porist teed. Bussipeatust muidugi pole tekkinud. Ja põhjendused olid ikka ääretult narrid:
1. Et tööle saaks sõita jaamakorraldajad (kes kunagi peaks koha pealt hoopis kaduma)
2. Ja et turistid saaks tulla mälestuskivi vaatama....




Aga need, kes rohkem ikka TEED kasutavad liikumiseks? Kuidas nemad rongile saavad? Ning kuidas saaks Raudtee bussipeatuses tagada vajadusel ristümberistumist? Buss seisaks ca 20 minutit? Nii et paraku solgiti võimalused ära mitmekümneks aastaks ja kui isegi suundata bussid praeguse perrooni juurde, siis tähendaks see ajakulu ning ka lisaraha kulutamist. Aga siingi on asjad lihtsalt tegemata jäänud!


Mägiste kohta saab lugeda siit teema lõpust. Tegematajätmised siingi ja tänaseni.
http://eestimaablogi2.blogspot.com.ee/2017/12/kagu-eesti-uhistranspordiuuringu.html


Palupera. Siin ÕNNEKS võeti natuke kuulda ja nihutati perroon ülesõidule lähemale. Kuid bussipeatust pole ka täna toodud platsile, mis jääb endise väetisekuuri kõrvale, hoolimata sellest, et see on ideaalne koht bussipeatuse, parkla ja ka sellesama rajatise ühiseks kujundamiseks näiteks vabaõhuturu katusealusena. Või koos kioskiga. Ja infotabloo ning -stendidega. Matkajate puhkekohaga (Pritsihoone juures küll midagi olemaski). Kuid nagu öeldud, pole bussipeatust ega isegi mitte busse! Kuigi Palupera parim koht Otepää "sõlmjaamaks", sest bussiliinid Otepäält Rõngu (Tõrva, Viljandi) suunas kõige kiirem moodus ning samas ka parima reisijate täituvusega, nagu võiks eeldada. Nii hea koht, et võimalik, et siin peaks peatuma isegi Tallinn - Riia rongid!




Ehk saaks tulevikus isegi seda hoonet mingil moel ära kasutada? Esialgu on aga vajalik vaid jalgraja ja ülekäigu ehitamine ka siiapoole perrooni otsa kas siis koos perrooni pikendamisega või ilma.



Rongipaketiga Sangastesse puhkamasõit aga ei tähenda, et alati peaks rongiga tagasi tulema või et hoopiski see sobiks iga kord. Võib tulla ka bussiga Tartusse. Või kaugemale. Ja kui aega on, siis kasvõi Emajõe kaldal jalutada. Kuigi oleks ju loogiline, et ka bussiga tulles saaks soovi korral otse rongile saada. Mitte vahepeal linnaliiniga, mis rongidega pealegi ei klapi, tänase päevani, ringi loksuda



Parimal juhul saab mõne bussiga Pauluse peatusesse, aga see pole hea lahendus.



Rattaviadukti veel ei paista, seega peaks olema osa miljonitest kulutamata. Järelikult peaks saama raha ka ümber planeerida, tekitamaks ikkagi ka maakonnaliinide peatuse vaksali juurde. Selle, mille Laidre ja Tartu linn meelega tegemata jätsid. Raudtee kaubateede asemel bussijaama tegemiseks kulub muidugi rohkem. Aga ega sedagi tule, põhjuseks ikka seesama mittearusaamine.



Et tööstusettevõtted, kes ka raudteed vajavad, kindlasti siia jäävadki, see pole kindel. Ja vajadusel saab ka juurdepääsu teiselt poolt tagada tunneli kaudu, kaubarongid ei pea sõitma läbi peateede perroonide vahel jne - kõike saab mõelda ja planeerida.



Parkla siin on, rattahoidla ka, aga ülekäiku perroonile pole ikka veel.




Teises otsas on aga tekkinud juurdepääs? Kas depoost tulevatele raudteelastele ja lausa ratastooliga tulekuks? Sest värav on ju ees! Ja kuigi nüüdki vahel juhtunud, et tullakse  sealtkaudu, lapsevankriga näiteks ja siis avastatud, et ... oh taevas, ei saagi! Lõpuks segaduses jälle jaamaesisele perroonile ja... lõpuks on tubli vedurijuht või reisijad aidanud tulijal koos lapse ja vankriga üle raudtee tassides rongile jõuda! Kas see on siis parem kui ohutum ülekäigu variant teise parkla juurest?



Muidugi peaks ülekäik olema kohe siin perrooni alguses. Siin kus on ka rattahoidla. Muide, torkas silma vähemalt üks rõõmustav asi. Kummide pumpamise võimalus ja ratta remondivahendid. Aga nagu näha, siis hääd uudised kipuvad üliharvad olema...



Muidugi võiks perroonil olla ka viit väikepoele. Vaksali infopunktis siiski vähe praegu veel toiduvalikut.



Tartus seisid ka riigi poolt muretsetud konteinervagunid, tõsi, seisidki, mitte ei sõitnud! Nii et hetkel siis väga raha "sisse ei voola"?



Aga rong tuligi! Muide, inglise keelt pole endiselt ei linnaliini bussides, raudteejaamas ega mujalgi!


Riigiasutused maale? Vägeva - Kiltsi kandis pole ikka veel ühtegi! Ometi, hea koht Eestimaa suhtelises keskpunktis, seda enam, et ei hakka ju täiemõtlemisega inimene neid mööda Eestimaad laiali pillutama! Efektiivsus ja regionaalpoliitika ju oluline!?



Antslast, Otepäält, Tõrvast või mujalt tulija istub vahel aga veel kord ümber. Sõitmaks Kohilasse, Keilasse või paljudesse kohtadesse maakonnas (tasuta) maakonnaliinidega. Istub ka siis, kui Helir-Valdor Seeder endiselt demagoogitseb ega saa näiteks sellestki aru, et Keila buss ja rong ei sõida ühte teed mööda. Isegi oma kandi, Viljandimaa jaoks, pole ta ühistranspordi koha pealt millegi ilusa silma hakanud!

https://tv3play.tv3.ee/sisu/seitsmesed-klipid-2018/933042?autostart=true


Moskvaga on meil aga siiani ühendus ainult Narva, mitte aga ka Põlva kaudu. Eks siingi teiste hulgas IRL-i tegematajätmisi?

Kel aga viitsimist lugeda, siis saab aimu, miks asjad tegemata. Tase oli selline Ja on ikka veel?


************************

Vahel aga leidub mõni sõnakas inimene, kes arvab, et Tõrvast Otepää ,Antsla või Võru SUUNAS ei sõidaks mitte keegi. Ning teadasaamiseks võiks bussides teha küsitlused. Kas neis bussides, mida ei ole? Või neilt reisijatelt, keda bussis ei ole?

Vaatame huvi pärast ühte sõiduplaani varianti. Võib ka näilikult ette kujutada, et neil aegadel, mis saaks välja pakkuda, ei ole ka busse (mõnda mitmekümnest praegu sõitvatest) näiteks Tõrvast Valka. Hetkel liinil 17 bussi, Valga ja Tartu vahel 4 rongi. Tsirguliinast Tartusse ca 1, Tallinna 3 tundi. Sõiduplaani ajad umbkaudsed., mitte kõikide külapeatustega

Tõrva - Tsirguliina jaam s ja v. - Antsla - Võru

5. 50 - 6.27-33 - 7.00 - 7.40 (rong Tallinna)

6.50 - 7.28-34 - 8.00 - 8.40 (rong Tallinna)

10.30 - 11.14-20 - 11.45 - 12.25 (rong Tallinnast)

13.30 - 14.07-13 - 14.40 - 15.20 (rong Tallinna)

15.40 - 16.14-20 - 1645 - 17.25 (rong Tallinnast)

16.45 - 17.23-29 - 17.55 - 18.35 (rong Tallinna)

19.55 - 20.34-40 - 21.05 - 21.45 (rong Tallinnast)

(Üks Tallinnast tulev rong arvestusest välja jäetud)

Võru - Antsla - Tsirguliina Jaam s. ja v. - Tõrva.

5. 20 - 6.00 - 6.27-33 - 7.20 (rong Tallinna)

6.20 - 7.00 - 7.28-34 - 8.20 (rong Tallinna)

10.10 - 10.50 - 11.14-20 - 12.00 (rong Tallinnast)

13.00 - 13.40 - 14.07-13 - 15.00 (rong Tallinna)

15.10 - 15.50 - 16.14-20 - 17.00 (rong Tallinnast)

17.15 - 17.55 - 18.19-25 - 19.05 (rong Tallinnast)

19.30 - 20.10 - 20.34-40 - 21.05 (rong Tallinnast)

See üks võimalikest variantidest. Kagu ÜTK ülesanne koos kaasatutega peaks olema nüüd analüüsida, milliseid Tõrva - Valga busse saaks siin mõnega asendada, milliseid Võru - Antsla busse, milliseid võimalusi tekitavad need variandid töölesõiduks Soorust, Tsirguliinast või Antslast Võrru ja vastupidi, tagasi töölt.kuidas seonduvad need kooliaegadega jne jne. 

Täpsustaks: see variant ei tähenda, et just need rongiajad vajavad bussidega ühendamist, vaid tegu on näitega kui sellisega. Oluline on siin mitu asja, sh ka see, et ei kannataks väikeste asulate-külade olukord märkimisväärselt või siis see, et mingil kellaajal saaks kahest või rohkemast "külaliinist" ühildamise teel üks pikem, mis annab võimaluse ka suurematest kohtadest sõita järgmisse või kaugemalegi.




No comments:

Post a Comment