Blog Archive

Tuesday, May 8, 2018

Harjumaa maakonnaplaneeringust eksmaavanemani.



Keila oli märgitud planeeringusse kui üks kahest tõmbekeskusest. Teine on Tallinn.
Jah. Põhitõmbekeskus on Tallinn ja lääne pool pakub inimestele teenuseid Keila. Me näitasime ära ka linnalise asustuse arengualad, kus tasub kompaktset asustust arendada – kus on head transpordiühendused ja teenused lähedal.
Ega seda salata ei saa, mis Eestis toimub. Paraku ongi nii, et Harjumaa on ülejäänud Eesti jaoks tõmbepiirkond. Ülejäänud maakondades on põhiteema olemasoleva säilitamine, kuid meie mõtleme Harjumaal ka selle peale, et ega see kasv ei saa igavene olla – kui mujalt Eestist on kõik inimesed siia ära tulnud, siis kust tulevad inimesed, kes kasvu edasi viivad?. See on küsimus, mis vajab korralikku ühiskondlikku debatti.


Kus on suuremad perspektiivsed kasvualad?
Asustust võiks tihendada, sest inimesed tahavad tänapäeval ikkagi linnaelu elada, isegi maal tahetakse kõiki mugavusi saada. Otstarbekam on inimesed kokku koguda kohtadesse, kus on teenused lähedal, head transpordiühendused. Oleme kaardi peal seda ka ette näinud, et arendusalad oleksid raudteepeatuste ümbruses. Seda sel eesmärgil, et vähendada autostumist. Praegu on see häda, et palju tuleb isikliku autoga liikuda.

Eesmärgiks on siis igal juhul ainult kasv?
Küll aga ongi oluline, et asustuse arendamisel tuleb lähtuda olemasolevast, võimalikust ja reaalselt mõttekast ühistranspordist.

Praegu remonditakse või ehitatakse suuremaks korraga kõik suuri riigimaanteid Harjumaal. Mis on järgmine suur teetöö peale neid?
Sõltub, kui kauaks jätkub Euroopal selliste projektide jaoks toetusi. Euroopa Liidus üritatakse säästlikku majandamist rõhutada – eelistatakse elektritransporti. Suure tõenäosusega liigub tulevikus suur raha maanteedelt raudteedele.

Selle nimel pidanuks juba ammu tööd tegema ja iga tegevuse puhul ka arvestama. Aga seda ei osata ka täna. 

Maakonnaplaneeringus on ka idee, et Ämarisse ja Rummule peaks viima raudtee.
Praegu tundub tõesti, et see on vaid unistus. Aga lisaks sõjaväele võiks Ämaris olla ka transpordilennuväli. Praeguses olukorras tundub, et niipea seda ei juhtu, aga koridori tasub ikkagi hoida. Rummu piirkond on hea tööstuspiirkond, seal tasuks arendada tootmist ja tööstust. Seal on ruumi nii turismi kui tööstuse jaoks. Raudteetamm on Rummus olemas, sinna raudte peale teha pole väga suur ettevõtmine.
Räägitud on ka trammiliinidest, mis ühendavad Tallinnaga nt Jüri, Tabasalu ja Maardu.
Jah, meil on nad kaardile kantud, aga vajavad täpsemat analüüsi, kus need võiksid täpsemalt olla.

Annaks taevas, et Reformierakond enam võimule ei saaks! Nad ei saanud enne ega saa ka tänagi sellest aru. Seda näitas juba Haapsalu raudtee temaatika. Ometi, samas lehes on intervjuu ka Ülle Rajasaluga, kes oli peamine ARENGUPIDUR Haapsalu raudtee Harjumaa osas ja ennäe imet, tal olevat veel üht-teist öelda ja rääkida! See ongi näide, et kui ikka aru ei saa, siis ei hakkagi saama!
Ämari - Rummu RINGRAUDTEE oleks ehk täiesti mõeldav, nii oleks osa linnalähironge Tallinnast sellele ringraudteele ja tagasi. Nagu ka Kloogarannast läbi Laulasmaa ja Tabasalu Tallinna. Ehk ka Maardusuunaline. Või siis kohati hoopis tramm.

Tallinna ringraudtee on juba habemega projekt, mis pole liikunud kuhugi.
No ütleme nii, et hakkab liikuma, võib-olla isegi tänu Rail Balticule. Koridori on selle jaoks hoitud 1999. aastast. Jah, trassi vedamine asustusest ja kaitsealadest läbi on keeruline, aga kaubajaam tahetakse ikkagi Tallinnast Koplist välja saada.
Seoses Rail Balticuga on teada, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on andnud Eesti Raudteele ülesande uurida võimalusi, et Rail Balticu kõrvale ära mahutada üks rööpapaar vene laiusega, et kaubarongid pääseksid Muuga ja Narva suunast Paldiski poole liikuma. See uuring on lähiajal tulemas, siis saab teada, kust ja kuidas saaks seda täpselt teha. Kuivõrd ka Euroopa Liidu toetused kalduvad maanteedest raudtee poole, siis ehk nähakse võimalust, kuidas seda ära kasutada.


See kõik on habemega teema! On ääretu lollus teha kahe laiusega raudteed, mis on veel kulukam!  Aga nagu ikka pannakse meil uuringute alla uuringufirmade meeleheaks (eks peame ka sedakaudu oma abirahasid tagasi maksma) meeletuid summasid, tulemused aga on nagu on...

Ministrid on seal aastate jooksul käinud ja öelnud, kui suur on Paldiski potentsiaal, aga riik pole palju teinud, pigem on kohalikud ettevõtjad ja omavalitsus need, kes asja arendavad.
Jah. Potentsiaali seal oleks. Aga kui seal midagi teha tahetakse, siis tuleb jälle teine huvigrupp, ütleb, et sinna ikka ei tohiks teha – tuleb meelde LNG terminali teemaplaneering, mille takistamisel üritati igasugu võtteid kasuatda, et asja eemale tõrjuda. Leiti igasugu huvitavaid looduskaitsealuseid liike, kord olid taimed, kord ööliblikad. Loodus on seal ka huvitav ja seetõttu tulebki Paldiskis leida kompromisse looduse ja suure arengupotentsiaali vahel.
Säästvale elamisele ja taastuvenergiale on maakonnaplaneeringus palju rõhku pandud, aga kui mõtleme näiteks hüdroenergia peale, siis on tegelikkuses suund pigem vastupidine – jõed tahetakse kaladele avada ja tammid sealt ära koristada.
Paraku ongi nii, et nendes jõgedes, kus oleks hea energiat toota, on ka lõhelistel hea elada. Harjumaal pole ka eriti neid jõgesid, kus hüdroelektrit toota.
Siis ongi vastuolu, et tahaks keskkonda säästvalt elada, aga looduskaitse nõuded ei lase.


Omaette vahva sõnastus! "Püüti takistada", leiti "huvitavaid liike" jne. Aga kurvalt naljakas on ajakirjaniku konstanteering - ta leiab et VASTUOLU on see, kui tahetakse ... keskkonda säästvalt elada, kuid .... lõhelisi ei tohi keskkonnas olla?  Tundub, et keskkonnast ei tea ajakirjanik küll midagi! Lõheliste kudemin on tegelikkuses hoopis üks osa keskkonnasäästlikust mõtteviisist!

Mida tähendab maakonnaplaneeringus arv 2030+? Millal järgmine tuleb?
2030+ on tulnud üleriigilise planeeringu pealkirjast. Peale 2030. aastat tuleb kaaluda, kas tuleb uuesti protsess läbi teha või kõlbab praegune maakonnaplaneering. Kui eelmise üleriigilise planeeringu „Eesti 2010“ tähtaeg läbi sai, siis oli juba selge, et nüüd on uut vaja.

Haha, uuringufirmad tahavad vist juba uut rahasüsti? Lõbus värk! Tegelikult tehaksegi neid planeeringuid ja arengukavasid igas mõõdus ja pidevalt. Tulemusi on aga vähe...




No comments:

Post a Comment