Blog Archive

Sunday, June 10, 2018

Norra 1. Askim.


Reisi alustan trammiga.


Vähemalt mõne peatuse nime puhul on asi õige - Ülemiste JAAM. Selge ja konkreetne!
Ja tundub, et siin ehitataksegi kinnist galeriid trammipeatusest Ülemiste jaammani= Nagu osalt ootekojana? Kärmed poisid!



Enne lennujaama tramm juba tühi.


Rõõmustav aga, et kommertsvedajad vähemalt lennujaama vajalikuks peavad ja et bussid siin peatuvad.



Lennujaama peab tulema varakult. Ka siis kui tuled Suudle & Sõida abil. Minul aga väike lennuhirm sees. Mitte niivõrd kõrgusekartusest, kui teadmatusest. Kunagi igivanal ajal vaid korra lennanud ja sellest ei mäleta midagi...
Aga ükskord peab ju proovima. Et puhata, aga samas näha, millepoolest erineb heaoluühiskond arengumaast. Ja palju muud. Eks siis näen, kui ma poolel teel tagasi ei pööra...


Väga hea tunne oli aga näha lennujaamas vägagi hea valikuga Eesti kaupade poodi! Ja nagu selle "paisumisest" näha, on kaubal minekut küll. Loomulikult, kui tegu ausate ja heade kaupadega! Vähe sellest, see ju puhas reklaam Eestile!







Väike pettumus oli aga kunagi valjult kiidetud reisiraamatukogu. Raamatuid vähe, ka võõrkeelseid. Ometi, samal ajal on siin üleval reklaam ühest maailma parimast raamatupoest!? Huvitav, ehk oleks Rahva Raamatul midagi selle reklaami eest ka vastu anda? Või ei raatsi kuidagi? Mis sest, et ehk on siis ka reklaamist rohkem kasu, kui külalised siit midagi kaasa saavad? Midagi Eestiga seotu= Turismitrükistest meie kirjanike võõrkeelsete teosteni välja?



Ekraanid siingi olemas. Aga mitte Eesti reklaamiga. Sest selleks ei saa pidada ju saadet Me armastame Eestit? EAS mõnuleb endiselt rahahunniku otsasd ja tegusid ei paista, muidugi, ka valitsus siiani ei tee asju nägemagi. Edendame Eesti elu?


Armsad aga rahvusmustritega toolid.


















Lennuhirm oli muidugi sees, Boeing 737 tundus vanema aja masinana ja nürises-kolises, tagasiteel muide tundus palju "parem". Aga eks harjumatusest häiris ka kõrvade lukkuminek. Üldiselt siiski elasin lennu üle. Õhuaukegi polnud eriti.



Kompsud käes, sai tuttavate tuttavatega alustatud autosõitu Askimi suunas. Südamest neile tänulik!



Plõksisin muidugi teel pilte teha. Esimene asi, mis silma torkas oli väga rahulik liiklus. Ja see tunne süvenes iga päevaga. Paarutajaid ega muid hulle liikluses silma ei hakanudki. Ja see oli kardinaalne erinevus meie liiklusest. Eriti kardinaalse tunde tekitas lugu, mis Delfis ilmus. Ja kui olla kristalselt aus, siis see lugu on niivõrd idiootlik, et sõnu lihtsalt ei ole! Norras kohati sõideti kiiremini kui lubatud (põhikiirus seal 80 km/h), kohati aeglasemalt ja ometi, ka viimasel puhul ei tekkinud sellist tunnet ega mõtlemistki nagu siinse vihakõne kirjutajal. Võib olla pole ma lihtsalt nii labase ja lolli mõtlemisega?

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/ekspress/vihakone-87-kmh-soitja-anna-piirkiirusega-soitjatele-teed?id=82607859


Kitsal teel tuli tõusul vastu hobuste "hotell ratastel". Muidugi jäime seisma, lasime rahulikult mööda ja muidugi tänati!



Ökodukt metsastatud (vist metsasemgi kui suur osa Eestimaast....) ja peab lootma, et sellest on ka kasu. Sest teed ja ka raudteed siin üldjuhul aiaga piiratud ja loomad siiski otsivad loomu sunnil liikumisteid. Muidugi on Norras ökodukte mõnevõrra lihtsam teha, sest kaljude tõttu need saavad valmis tasapinnalisemalt kui meil.



Suuremad teed ja raudtee siis aga aedadega piiratud. Vaade Rootsi piiri lähedalt. Kahjuks pole ma kuris sealsete loodusuuringutega ning ka sellega, kui head võimalused on loomadel ikkagi ringi liikuda ja kui palju või vähe neil siis teed takistusi tekitavad.

Torkas veel silma, et kuigi liiklust siin rohkemgi, siis ometi ei ole lahmitud teha vaid 4-realisi maanteid, on palju lõike ka tavapärastena. Muidugi on rohkem kahetasapinnalisi ristumisi, aga tegu ka tunduvalt rahvarohkema ja seega ka rikkama riigiga. Nii suudetakse neid ehk ehitada ja ka üleval pidada, meil saaks nende ülekülluse puhul tulevikus olema maksumaksja elu üpris raske.




Teel Rootsi. Teed olid nii 1+1, 2+1 kui 2+2. Ometi, ei olnud siin ühelgi teel seda "lapatsi andmist". Teeservad aga osadel teedel vägagi laiad, osad veelgi kitsamad kui meil, nii et äärejoone taga sisuliselt lõppes ka asfalt.


Rootsis. Market, McDonalds jm ning loomulikult ruumi rekameestele parkimiseks. Burksi järgi pidid nad küll jala tulema....




Ja nagu siitki näha, siis saab väga edukalt teha maantee kõrvuti raudteega. Nii nagu peaks olema ka meil normaalses suuruses NRB kõrvuti Ikla maanteega. Mille puhul siis väga suurt rolli mängiks kaks asja, esiteks, kahe loodust ja inimasustust lõhkuva trassi asemel oleks üks ning kogu taristu maht, ehitus ja ülalpidamine oleks väiksemas mahus. Seda siis ka ses mõttes, et kui juba tehakse mõned kahetasandilised ristumised, siis enamasti oleks neid kahe asemel üks.



Suundade vahel võis siin leida ka metalltarasid, nagu meil, kuid oli ka lihtsamaid lahendusi nagu pildil näha.


Vaated meenutasid siin paljuski Lõuna-Eestit, sisuliselt samasugune kuppelmaastik, aga muidugi erinevusena palju paljaid kaljusid. Mis aga teede puhul nii miinus kui pluss. Sest kulukam ehitada teid laiemaks või ka rattateid, kuid teisest küljest tõenäoliselt kasutatakse saadav kivi ära killustikuna.


Muidugi püüdsin tähelepanu pöörata ka mahapööretele, bussipeatustele ja parklatele. Ja üllatusega nägin siin päris mitmeid asju, mis meeldisid. Või mis üllatusena, siin see vast hoopis loomulik! Kui meil näiteks väga sageli tuuakse erinevatel "mittetegemise" puhkudel põhjuseks bürokraatlikud (euro)nõuded, siis siin oli paljudel teedel bussipeatusi nii taskutega kui hoopis ilma nendeta. Ehk et peatuv buss takistab möödasõitu, kui on vastutulijaid. Ja ometi, nagu nägin ja kuulsin, siis inimesed ei lase ennast sellistest asjades häirida. Vähe sellest, mõnes kohas oli bussipeatuste vahe vaid poole km ringis! Ehk et kui meil leidunud läbi aegade bussifirmasid, kes keelavad busside peatumise kellegi teeotsal vm, siis siin on igaks juhuks peatusi hästi palju. Kuigi sõitjaid nende bussidega on üpris vähe. Aga inimestele on pakutud inimlikke võimalusi, mida meil sageli mõista ei suudeta.
Ootekojad siin kas puudusid või olid need samasugused suhteliselt mõttetud nagu meil. Nii et siinkohal saaksime norralastest küll sammu ette jõuda, kui vaid tahaks!


Bussipeatus teel Rootsi poole veidi Askimist väljas.


Ootekojad siis enamasti nagu meil, hädapärased.


Bussipeatus Askimi ja Slitu vahel.




Piiranguid oli aga tõesti palju ja ma ei kujuta ette, mis meil toimuks, kui nii oleks!? Kuigi kohati tundus, et meil peaks Tartu maantee õgvendamise asemel kohati hoopis vastupidi tegema, siksakitama selle sama kõveraks kui Norra teed. Siis paljudel puhkudel jääks möödasõidud lihtsalt ära ja liiklus oleks rahulikum. Aga meil tehakse siiski vastupidi ja kui kuskil olukord muutub natuke "paremaks", siis seal läheb tulevikus veel suuremaks "andmiseks"! Ja seega ka ohtlikumaks ning surmaderohkeimaks! Nii et tegelikkuses sõltuvad asjad ikkagi tihendist rooli ja istme vahel! Ja kui seal on Kirsti Vainküla või tema artiklit ülistavad egoistidest rullnokad, siis....




Imelikul kombel jäi mulle mulje, et rattateid on siin vägagi vähe. Eks nendegi ehitamine maastikul kulukas, samal ajal oli aga raudteejaamades jm väga suuri rattapaklaid ja palju rattaid. Tõenäoliselt on enamus neist samas linnast pärit, mitte ei tule maakohtadest. Ega igaüks sellisel maastikul väga igapäevaselt rattaga sõidakski, näiteks tööle, sest arvatavasti oleks see üpris vaevaline ja energiat kulutav. Ja taas kord, nagu edaspidigi siin piltidelt näeb, siis kulgetakse rahulikult ka maanteel, kuigi mitte sageli ja väga edukalt saadakse üksteisega hästi läbi.

NB! Järgnevaid pilditeemasid üle vaadates toon mõned pildid sealt ka siia üle, et suurem osa kogetust ja tekkinud mõtteid oleks ühes teemas koos! Pilte tegin lihtsalt nii palju, et kohe ei suuda neid ka üles leida vaid püüan seda järjest teha





Parkimiskohti oli, aga võinuks vabalt rohkem olla. Seda enam, et enamasti olid need väikesed.


See ootekoda juba veidi asjalikum, kuid kaugel ideaalsest.


Jalgratturite ja matkajate puhkekoht.


Prügi- jm konteinerid olid aga enamasti väikestes majakestes. Peapõhjuseks vast seegi, et muidu ajaks tuul need sageli lihtsalt ümber. Ja muidugi, nii oli ilusam ka!


Väga meeldisid ka Norra majad, nii palju erinevaid, kuid samas ka tuntavalt ühte stiili enamasti. Igal juhul need tähelepanu tõmbasid, olgu siis asulas või maal. Eks kohu maastiku osana muidugi. Palju pidi olema ka väikseid talusid. Ka selliseid, kus peetakse kevadest sügiseni lihaloomi, kes siis rohutoidu peal olles ju üksiti ka talumaad korras hoidsid.

Muide, metsa raiutakse ka Norras, aga vägisi jäi mulje, et ikka mõistusega, mitte rahaahnusest. Osadel puhkudel oli eesmärgiks hoopiski põllumaa suurendamine. Ja kuigi oli näha ka mõningaid metsaveoautosid ja puudevirnasid sadamates, siis ometi ei tundunud see massilisena. Nagu ka raiesmike arv ja suurus erinevates piirkondades.


Siin juba mõtlesin, et näe, kui odav majutus, aga tuli välja, et see vist autopesu hind hoopis.... Aga võimalik, et ka majutus soodsate hindadega, see jäi kahjuks uurimata.






Ilmad olid aga Norras ka olnud pikka aega päikeselised ja nii olid põllud, millel puudus niisutussüsteem, üpris nukras seisus. Muld tundus olevat savine ja "kämpus", ometi võis see vihmade puhul ehk tähendada ka niiskuse paremat säilimist!? Hea oli aga see, et põllud valdavalt väiksemad ja kohati eraldatud ka metsasemate ribadega ehk et lindude jaoks see pakub paremaid pesitsusvõimalusi.


Lausa museaalid ühes hoovis!


Askim.


Siin aga selge vihje, et tuleb ka raudteele tähelepanu pöörata.




Suunaviidad väikestesse rongiepatustesse korrektselt olemas. Slitu. Väike peatus niisiis, sõitjaid hetkel polnud.



Oslo linnalähipiirkonnas sõitsid aga ka vanad rongid ja need meenutasid vägagi meie vanu, ajalukku kadunud ronge. Kuid see ei seganud sõitjatel neid kasutamast nagu ei seganud ka see, et sisenemine polnud sugugi perrooniga ühes tasapinnas. Igal juhul olid vagunisaatjad alati valmis ka aitama, kui lapsevankriga tuldi. Pilt tehtud Ski jaamas, siin oli ka nende depoo.



Meilgi võiks mõni vana rong veel sõita. Nagu näha, ei ole takistuseks ka kõrguste erinevus. Kui on olemas abivalmid inimesed.


Olemas ka invatõstuk.


Askimist Skiptvet`i liikusid edasi maakonnaliiniga. Sõitjaid peaaegu polnud, kuid buss oli suur. Samasugused vedasi ka 5-10 kooliõpilast lähedalasuvatesse kohtadesse.



Tõkkepuud olid kobedamad kui meil, samas oli aga ülesõite, eriti mõne talu maadel, kus puudus igasugune signalisatsioon. Ju siis on ka selles osas liiklejad ettevaatlikud!? Mis aga veelgi olulisem, kohati sulgesid need tõkkepuud koos teega ka jalakäijate ülekäigud. Muidugi, läbi pugeda saab ikka, kuid vähemalt ettejooksmine on raskendatud, rääkimata ninapidi nutikas istujate või kõrvaklappidega ratturite tähelepanematusest.
Foorid olid muide mõlemal pool teed.


Askimi raudteejaam. Õigemini ühispeatus. Norras olidki enamus jaamu ühispeatused, sest bussid seisid nii lähedal kui vähegi võimalik. Tõsi, ka siin oli sõiduplaaniinfo jm eraldi. Lisaks oli busside sõiduplaanis selgelt sama, mida siin vaja teha - Askim Stasjon, ehk siis Askimi Jaam bussipeatuse nimeks. 


Nagu näha, ongi bussijaam vahetult perrooni kõrval. Siinsed maakonnaliinid olid kõik, nii palju kui nägin, ühte tüüpi bussidega. Vaid Ski`s oli ka taksobusse. Sõitjaid nendel oli üldiselt vägagi vähe, piletihind meie mõistes üpris soolane. Kuid Norras on mitmetel puhkudel võimalik piletiraha tagasi taotleda, näiteks töölesõitmise puhul. Vähemalt rongidega. Nii et lõppkokkuvõttes ei saanudki ma aru, kes siis nii väga siin piletitulu toodab?

Sõiduplaane vaadates aga, nii palju kui suutsin aru saada, siis eriliselt tihedat bussiliiklust igas suunas pole, kuid mõnes suunas küll. Ja nii palju kui sõitsin, polnud üheski bussis kümmetki inimest. Ning needki sõitsid enamasti alg- ja lõppjaama vahel, maakohtadest peaaegu kedagi bussi sisenemas polnudki. Üldiselt aga, tänu rongiliikluse tihedusele, jäi mulje, et ooteajad vm ei olnud liiga pikad.


Rongides olevatelt infotabloodelt sai aga ka uudiseid lugeda!



Vagunisaatjad olid aga abivalmid ja meeldivad. Peale ühe erandi. Kus mingi vanem proua (peatustes nad astuvad perroonile ja kontrollivad olukorda) tuli peale minu perroonil pildistamist mühinal nagu emalaev midagi patrama, üpris vihase näo ja olekuga. Kui vastasin inglise keeles, siis nõudis, et ma teda ei pildistaks. Miks ma aga pidanuks tahtma teda pildistada? Igatahes oli see üpris mõru hetk ja nagu teada, siis tilk tõrva rikub ka terve meepoti! Aga ometi, lasin sel minna ja tundsin hoopis rõõmu abivalmidusest.
Muide, kui sõitsin Haldenisse, siis palusin ühte vahetuvat vedurijuhti aidata automaadist piletit osta. Loomulikult sellest ei keeldutud.


Väiksema koha peatus Knapstad, Ski ja Askimi vahel.


Rongid liikusid Askimis tavaajal tunnise intervalliga ja laias laastus ma pakuks, et Norra raudteedel sõidab sama palju reisijaid kui Eestis. Ainult et rongid on siin sageli 5+5 vagunit ja nii on rongides ruumi lahedalt. Piletihinnad muidugi kõrgemad kui meil, ca pooletunnine sõit maksis 8 euro ringis, lisatasuga rongist ostes lausa üle 12 euro., üle tunnine sõit aga Skist Haldenisse palju rohkem.



Siin on aga süsteem, mis pidanuks olema tehtud ka meil, Ülemistel. Oleks inimlik võimalus ka ilmastiku eest kaitstult rongi oodata, aga nagu ikka, meil see kedagi paraku ei huvita.


Sellised rongid ja sellise 1. klassiga sõidavad siis Oslost Haldenisse või Göteborgi. Ja selliseid oleks vaja ka Tallinnast Riiga. Soovitavalt muidugi kolme klassiga. Kuid mitte nii kalli piletiga, nagu Norras. Sellisel puhul oleks sõit Tartuni 2. klassis ca 40 eurot, Riiani vast siis juba 100 eurot.....




Ski Stasjon. Sajad jalgrattad.


Kohviautomaat Tallinn - Riia rongis. Oih, vabandust, Oslo - Halden rongis ikka!


Kui aga rattur satub ees sõitma, ei tee ka see muret. Paari minuti pärast tekib ju ikka möödasõiduvõimalus! Bussiga Mossist Askimisse.


Küll oli aga ebamugav see küttelahendus, sest akna eest puhus üpris kuuma õhku ja see segas akna lähedal istumist. Õnne, et meie rongidel nii pole.


Oslo raudteejaam.




Lisaks siis peatustes parklad, rattahoidlad, mänguväljakud. Norras pühapäeviti marketid suletud ja seda pole isegi avamisaegade juures kirjas, see lihtsalt nii ongi ja kõik seda ka teavad. Raudteejaama ootesaal samuti L ja P enamasti suletud. Enamuses suuremate jaamade juures aga olemas toitlustuskohad, näiteks meie R-kioski sarnane Narvesen. Kus on muideks hotdogid, aga pole burgereid.




Väga põhjalikult ma tehnilistesse asjadesse ei süvenenud, kuid osadel raudteelõikudel puudusid foorid, seega toimub liiklus rongide signalisatsioonisüsteemide abil. Jaamateed aiaga eraldatud ja teisel poole sai kas ülesõidu-ülekäigu või tunneli kaudu. Mis siis mõneski kohas ka liftiga varustatud.



Askimi jaama juures ka purskkaev, kuid joogivee võimalust silma ei hakanud. Ootetingimused siiski suhteliselt head, lisaks väikestele ooteruumidele ka tunneli sissekäigud vm ja katusealused.





Perroonidel ka piletiautomaadid. Rongidesse siseneti erinevatest ustest, vastavalt, kas pilet oli juba olemas või mitte. Mina ise ei kasutanud kordagi piletiautomaati, kuigi rongist ostes tundus pilet olema kallim. Ja alles hiljem taipasin, et võinuks uurida võimalust osta 7-päevast piletit, mis võimaldanuks sõita erinevates suundades nii palju kui kulub. Kui õigesti aru sain, siis see täiesti võimalik.



Liiklusskeem oli lihtne ja arusaadav, olid nii linnalähirongid, kiiremad kui ka kaugrongid. Ja et nt Askimis oli intervall päevasel ajal 1 tund, siis oli see süsteem täiesti toimiv. Eestis seda raskem teha, sest enamasti ei ole meil liiklustihedus piisav, et praegu kiirrongidele panustada. On peatusi, kus rongide vahe ju 7 ja rohkemgi tundi, Norras sellist tobedust ei ole. Aga eks siingi võetakse sõitmist rahulikumalt ja ei nõuta mõneminutilise ajavõidu saamiseks peatuste vahelejätmist nagu Eestis sageli kuulda.


Keskmaarongideks olid Stadlerid. Mugavuse poolest üpris meie omadega sarnased. Uksed siis vastavalt pileti olemasolule, kas oranzid või valged. Info ustel loomulikult ka inglise keeles.











Linnainimene ma ei ole ja väga ilusat muljet Askim jaama ümbruses ei jätnud, kuigi korras ja puhas, aga ei olnud sellist sooja tunnet. Ning ka minu jaoks ahhetamapanevalt ilusid või huvitavaid maju.




Vahva oli aga linnas kohata kaelustuvi ehk meigast, kes meilgi rohkem avamaastikul ja metsas tegutseb.




Harakad aga tundusid visuaalselt lühema sabaga ja kuidagi teistsugused. Kuigi see vast pigem pettekujutlus....


Jaama juures oli aga mitu pronkskuju, samas aga ka rohelust ja haljasalasid.





Lõunamaisemate meeste puhul oli aga eeldatavaks sellised poekesed, kus üpris kõva valik nii puu- ja juurviljade kui maitseainete jm poole pealt.









Samasse päeva mahtus aga veel elektrijaama külastus. Mulje muidugi võimas. Vette aga vähevõitu, eks pikk kuivaperiood mõjuta siingi, nii ei olnud ka veevoolu näha, kõik läks turbiinidesse.


















Aga mõned majad linnas siiski tõmbasid tähelepanu.





1 comment:

  1. Sattusin ûle pika aja siia lugema- on alles huvitavaid muljeid, pónev oli kohe vaadata.
    Mis ma oskan öelda, vãga vahva et saite natuke reisida ja ilma nãha.
    Tulevikus ãkki raamat kirjutada igasugustest teemadest eraldi- transpordi mòtetel, linna ja maaeluga jne? Teil on super kirjutamisanne, hea maailmanâgemus ning sônastus.
    Pãikest Teile!

    ReplyDelete