Blog Archive

Wednesday, June 6, 2018

ROL-i arendusjuht näeb vähem kui reisija?



Viimasel ajal on tasuta (piletita, eeltasutud vm nime all) ÜT teemadel kõikjal vaidlusi. Bussides-rongides, suhtlusmeedias, kommentaariumites. Ja lugude kirjutajaid on palju!
Üks "argument", mida väga sageli kirja pannakse, on see, et "enne tehkem teed korda". Eks seda arvamust võimendas tunduvalt ka kevadine teedelagunemise aega, kuid samas on selle väite ütlejaid palju ka nende hulgas, kes eelistavadki autodega (võimalusel üksi, ilma teiste liiklejateta) kihutada. Nii nagu samad inimesi sageli ka 4-realisi teid nõuavad, tembeldades seda küll majanduse arendamiseks või vajalikuks ja mõttekaks asjaks nt raudteede asemel.
Teine "argument" on sageli: "Miks peaks tasuta tegema teenust, mis ei toimi?".
Hoopis harva võib aga kohata midagi sellist:

Milleks maksta teenuse eest, kui see argipäevastele vajadustele ei vasta ja liikumisvõimalusi ei taga? 

Lugu siis Raplamaa Sõnumitest ja autoriks keegi Haldi Ellam. Keegi, kellest me vast kuulnudki pole. Üks reisija  vist...


Aga lugu, mis kirja pandud, on asjalik. Ühe tavalise inimese kohta lausa väga asjalik ja seda tõestab see, et inimene oskab küsida hoopis teisiti. Ehk et oskab asju NÄHA!
Tõsi, ehk on veidi ebaõnnestunud näide sellest, et teedesse panustamine väga ei aita, sest "need nagunii lagunevad". Kuid ka sellest tulenevad tal õiged järeldused. Ja lõpuks:

Olen selle poolt, et ühistransport oleks tasuta. Iga laiema silmaringiga inimene peaks mõistma, et toimiv ühistransport on keskkonnale ohutum ja ühiskonnale kasulikum kui autostumine. Kõige selle taustal on mul kahju, et Raplamaa Omavalitsuste Liit otsustas Raplamaal tasuta ühistranspordi vastu. See on nagu uppuva laeva päästmine laevakeresse auke juurde puurides.

Sügav kummardus!

Lisaks on aga lehes lugu, mida küll lugeda ei saa. Kuid pealkiri on selgelt demagoogiline, et mitte otse öelda - puhas vale!


Küll aga saab lugeda seda lugu:


Ja seegi on ääretult huvitav lugu! Et seda hoolega lugeda ja samal ajal kommenteerida, pean selle kindlasti kopeerima, sest see annab päris selget aimu, milline on ametnike tase! Isegi seda võib siin tunda, et siin on tegu poliitilise vastuseisu, mitte argumentidega. Kui aga neiltsamadelt otsustajatelt küsida, siis nad ei oska omi sõnu ja otsuseid ise kommenteeridagi. Või ei julge lihtsalt seda avalikkuse ees teha. Sest siis variseks see Tavo Kikase "õhupall" visinal tühjaks! Selguse mõttes nummerdan "väited".

1. ......tasuta sõitu maakonnaliinidel. Näiliselt on tegemist positiivse sammuga, aga tegelikkuses ei lahenda see ROL-i juhatuse hinnangul ei tänaseid probleeme ega paranda sõidu kvaliteeti maakonnas.
2. Millised ühistranspordi probleemid ootavad Raplamaal lahendamist? Peamine mure seisneb selles, et praegune avalik liinivõrk ega busside liikumisgraafikud ei vasta enam inimeste liikumisvajadustele. Eriti puudutab see töölkäijaid ja õpilasi, kellel on näiteks hommikuti ja pärastlõunati suurem liikumisvajadus.

3. On aga ka konkreetseid probleeme. Näiteks Märjamaa asub küll kohe Via Baltica maantee ääres, aga korralikku ühendust Tallinna või Pärnuga ei ole suudetud tagada. Kohila vald avas oma doteeringu abil mõni aasta tagasi avalikud bussiliinid, mille toetamiseks riik tollal vahendeid ei leidnud. Majandus- ja taristuministri määruse alusel eraldatava raha abil saaks valdade ebavõrdse kohtlemise lõpetada ja liinidele leida riigi toe.

4. Riik on langetanud ka otsuse, et selle aasta lõpus suletakse Lelle-Pärnu raudteelõik ja asendatakse bussiliiklusega. Vallajuhtidel ei ole aga selgust, kuidas liiklus korraldatakse, kui pikal liinil buss sõitma hakkab või kust leitakse raha selle jaoks. Kindlasti ei ole Raplamaa vallad nõus, et selleks kasutataks maakondliku ühistranspordi korraldamiseks mõeldud vahendeid.
5. Kas tasuta sõidu rakendamine riigi doteeritavatel maakonnaliinidel viib meid lähemale nende ja teiste probleemide lahendamisele? ROL-i juhatus näeb, et tasuta ühistranspordiga kaasnevad mitmed mõjud, mida ei ole ministri poolt piisavalt arvesse võetud: tekib surve nii kommertsalustel tegutsevatele bussiliinidele kui ka riigi toetatavale reisirongiliiklusele. Kommertsliine võib see viia sulgemiseni, mis tähendab, et need tuleb asendada riigi toetatud liinidega, mis nõuab lisaraha.

Ebavõrdsetes tingimustes tegutsedes võib ka kiire, mugav ja keskkonnasõbralik raudteetransport hakata kaotama reisijaid, mis omakorda võib viia sõidugraafikute kokkutõmbamiseni ja investeeringute edasilükkamiseni Tallinna-Rap­la-Viljandi suunal. Rongide möödasõidukohti Sakus ja Hagudis ei ole siiani suudetud välja ehitada ning tulevikus võib see kirjeldatud muutuste valguses muutuda veelgi küsitavamaks.

ROL-i juhatus arvab, et maakonna ühistranspordivõrku peab käsitlema ühtse tervikuna, milles peab olema ruumi kõigile avalike liinilubade alusel tegutsevatele vedajatele. Oluline on sõitjatele pakkuda kvaliteetset ühistransporti – nii riigi kui ka valdade toetatavatel bussiliinidel, kommertsliinidel ja raudteeliinidel.

6. Raplamaa omavalitsusjuhid on ühisel arvamusel, et ühistranspordivõrk peab olema hästi toimiv ja tänapäevane ning rahuldama kõigi elanikegruppide vajadusi. Muuhulgas tuleb selle nimel tänast riigi toetatavat liinivõrku kohati laiendada ja tõsta väljumiste arvu, et tulla vastu eeskätt igapäevases haridus- ja töörändes osalevatele inimestele. Tööandjate kulutusi töötajate veo korraldamiseks tuleb oluliselt vähendada. Sellisteks ümberkorraldusteks on tarvis lisaraha. Ministri määrus pakub praegu lisavahendeid 10% mahus. Tegelikkuses vajaksime tänase teadmise juures vähemasti 2-3 korda enam.
7. Ühistransporti teeks mugavamaks ka nüüdisaegne ja Tallinna ning Harjumaaga ühtne maakonna piletisüsteem, mis tulevikus laieneks nii bussi- kui ka rongiliiklusele. Praegu ei ole aga ka selleks vahendeid eraldatud.

Kas tasuta sõidu rakendamine maakonna bussiliinidel aitaks meid lähemale neile eesmärkidele? Kahjuks mitte, sest see ei võimalda koguda lisavahendeid piletitulust ega kasutada liinide ümberkorraldamiseks riigi eraldatavat raha suuremas mahus kui nimetatud 10%.
8. Loomulikult annavad Raplamaa omavalitsusjuhid endale aru, et on olemas teatavad ühiskonnagrupid, kelle jaoks tasuta sõidu võimalus ühistranspordis on oluline, eeskätt need, kel sissetulek puudub või on see väga väike. Näiteks võiks õpilaste, pensionäride ja sotsiaalsete riskirühmade puhul rakendada tasuta sõitu. Kahjuks ministri määruse põhjal sellist erisust riigi raha eest teha ei ole lubatud.

9. Raplamaa omavalitsusjuhid teevad Põhja-Eesti Ühistranspordikeskusele ühise ettepaneku ühtlase tasuta bussisõidu asemel laiendada maakondliku ühistranspordi korraldamiseks eraldatavate vahendite arvelt ühistranspordi liinivõrku ja lisada väljumisi, koheldes võrdselt kõiki maakonna omavalitsusi. Kuna riigi kavandatud vahenditest ei piisa, tuleb leida lisaraha piletimüügist, samas peab olema võimalus eristada sõitjate gruppe (näiteks õpilased, pensionärid, sotsiaalsed riskirühmad), kelle puhul rakendatakse sõidusoodustusi kuni tasuta sõiduni välja.


Aga, kui tõsiselt saab seda võtta?

1. Kõiki probleeme ei lahenda, aga tulemus ei ole ainult probleemide lahendamine vaid a) aitab väiksema sissetulekuga piirkondades natukenegi raha säästa ja b) toob lisareisijaid, ehk siis busside olemasolu mõte muutub natukenegi  lootustandvamaks.
2. Liinivõrk ja liiklemisgraafikud ei vasta AMMU vajadustele! Ning olulised on ka nädalavahetuse liikumisvõimalused, millest Kikas sõnagi ei räägi.
Hr Kikas, kordan: Raplamaa ametnike vilets tase ja soovimatus (ka poliitikud) midagi muuta viimasel aastakümnel on meid viinud selle olukorrani. Ise süüdi, aga süüdistame teisi?

3. Kopeerin siisa ROL-i vastusest lõigu ühele kodanikule:
Mulle vastati: Tere õhtust! Pooldan kodanikualgatust, kuid selgituseks, et selle ettepaneku tegi Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatus, kuhu kuuluvad Rapla, Märjamaa ja Kohila vallavanemad ja Kehtna vallavolikogu esimees. ROLi töötajad – Tavo Kikas, Ülle Laasner, Imbi Kalberg ja mina, Silvi Ojamuru selliseid otsuseid ei tee. Meil ei ole rahva mandaati. ROLi juhatus on meie nelja valla esindusorgan ja neil on rahva mandaat ja nemad saavad teha strateegilisi otsuseid.

Miks hr Kikas ei näe seda, et viletsa olukorra üks põhjustajatest on Märjamaa vallavanema puudulik arusaam ühistranspordist? Kas sellise inimese poolt tehtud otsus tänaseks on siin tõsiseltvõetav? Kikas jt SELLISEID otsuseid ei tee, aga kooris kaasa laulavad siis küll? Mida muu selle artikli kohta öelda, kui tahad olla aus?
Aga muidugi on vaja ka riigi tuge ja KOV-ide vahelist koostööd. Seda ka Kohila valla kontekstis. Millega ROL siis tegeleb ja MILLISEID otsuseid teeb? Peale selle, et arengutele kaikaid kodaratesse loobib?

4. Pärnu rongi kadumine. Pole selgust? Kas reisijal on selgus? Pärnu ÜTK teinud omi otsuseid, kas ka koos Rapla KOV-ide esindajatega? Sõiduplaanide väljakäimine eeldaks ju avatust ja töötegemist? Miks Pärnu ÜTK vähemalt eelnevalt arvas, et 1 buss asenduseks oleks piisav? Kuidas selle valguses tunnetada valdade taset?
Ning kus on KOVI-de juhtide vastused ja arvamused minu ettepanekutele?


5. Kindlasti kaasnevad mitmed mõjud ja mõni võib olla rohkem või vähem negatiivne. Kuid millised mõjud on viimase paarikümne aasta jooksul kaasnenud sellega, et ka Raplamaal ei ole praktiliselt mingeid tulemusi rongidele juurdeveo korraldamisel bussidega? Kui palju on rongid sellega reisijaid kaotanud? Pole vastust ega vastutust? Sellist juttu võib ROL-i ametniku poolt pidada ääretuks arrogantsuseks!
Kommertsliinide koha pealt võib aga öelda, et ettevõtjad ise on ääretult vähe näidanud üles huvi reisijate kui ka juurdeveo ja rongidega sidumise vastu. Ka Märjamaalt mitteläbisõitmine on nende otsus ja tehtud ammu enne tänaseid otsuseid. Kui  suurlinnade kõrval mujal reisijaid ei nähta, siis jõuamegi ehk paratamatuseni, kus riik peab rohkem ise panustama. Kuni selleni välja, et võtab bussiettevõtetelt ära avalikud liinid ja käivitav riikliku bussifirma. Ehk ongi seda vaja teha, sest riigifirma Elron toimib ju palju edukamalt kui omaaegne Edelaraudtee?
Muide, Hagudis möödasõiduteid tõepoolest ei ole, aga ei ole ju ka bussipeatust Hagudi Jaam?

6. Nõustun selle arvamusega. Kas aga omavalitsusjuhid ei vaja paari müksu ärkamiseks ja mõistmaks, et nemad ise ju suuresti süüdi, et praegune süsteem on ajast maha jäänud ja ettepanekuid ei võeta tõsiselt?

7. Piletisüsteem, eriti selle pidev uuendamine ja täiustamine on äärmiselt kulukas. Aga liinivõrgu suuremateks muutusteks saab ka siin raha, näiteks väiksemate kulude arvelt, kui kalli süsteemi asemel on lihtsam ja odavam ning teiseks, otsesele valele vastuseks, raha saaks ka liinide lühendamise ja parema suunamise abil. Kuidas küll sellest aru ei saada? Kas ehk seepärast, et arusaam üldse on nii vanamoodne või on põhjuseks soov vähem tööd teha?

8. Rakendades osadele sihtgruppidele tasuta sõitu, on piletisüsteemi mõttetus veelgi mõistetavam ja tajutavam. Ka seda ei mõisteta? 

9. Pole vist mõtet enam kommenteeridagi....


Tavo Kikas on ROL-i arendusjuht. Miks on aga siis ühe reisija kirjutis palju asjalikum , kui arendusjuhi oma? Ning miks arendusjuht seisab arenduste ja arengu vastu? ARENDAMINE ja ARENGUD  on osa laiemast pildist, mida näeb ka Haldi Ellam, aga ei näe ametnikud! Siit lähtuvalt võib juba ette ennustada, millised arengud Rapla maakonna bussiliiklust ees ootavad! Kahjuks...

No comments:

Post a Comment