Blog Archive

Sunday, August 5, 2018

Jõgeva - Mustvee - Jõgeva ja mõeldes Elroni juhi intervjuule.


Enne kui asuda sõidu kommenteerimise juurde, tahaks lahata Elroni uue juhi intervjuud.


Üpris hea lugu. Mitmete asjadega saab nõustuda, mitmetega aga siiski mitte.
Kindlasti vajab Narva suund lisaronge. Kuid kiiremini saab seda teha siiski mujal. Nagu Olle Tischler isegi mainis, on ebanormaalne, et "päris kallis raud seisab lihtsalt põõsas"! Koidulas.

Kas see tähendab, et väikestest kohtadest nagu Koidula või Riisipere ei saa enam nii tihti rongile?
Seda oleks ennatlik öelda, aga veel paar aastat peame hakkama saama olemasolevate rongidega ja kasutama neid optimaalselt.

Natuke küll hirmutab see sõnastus, millest võib ju välja lugeda mitmet pidi tuleviku kohta? Eriti teades, et Elroni jaoks on optimaalsus ehk midagi muud kui teadjate jaoks. Nii ka see Koidulas seisev rong peaks tegema sel liinil, erinevate lõppjaamadega, 5 sõitu päevas. Ja siin pole ka seda muret, et koosseise ei jätku. Kas aga loos mainitu, et veel paar aastat peame hakkama saama olemasolevate koosseisude arvuga võib tähendada seda, et otsus uute rongide tellimiseks on lähedal?

Veidi naljakas oli lugeda aga, et Narva suuna reisijate arvu kasv on müstiliselt suur. Müstikat pole siin midagi. Loogika ütlebki, et taga häid võimalusi ehk siis tihedamat liiklust ja reisijate arv kasvabki! Muide, mainitud ajateenijad oleks üks sihtgrupp ka Võru rongi puhul. Küll on aga Tischleril õigus, et lisavagunid ei anna nii head efekti kui lisaväljumised. Ja sama loogika kehtib siis ka Põlva suuna puhul.
Hea on muidugi, et ka Viljandi suunal tuleb lisaväljumisi. Kahju küll, et Pärnu suuna arvelt. Iseasi on muidugi see, millistes peatustes see lisarong peatuma hakkab. Elroni puhul pole imestada, kui midagi põhjalikult läbi mõtlemata tehakse. Aga see, et nõunikud pole Elronis piisavalt tasemel, näitavad mitmed asjad. Tischler mainib, et "uusi ronge on vaja eelkõige ekspressliinidele". Jah, "maapeatused on sotsiaalprojekt, mis peab teenusega kaasas käima", sellega saab nõustuda. Kui selliseid arvamusi lugeda, siis iseenesest on justkui kõik õige!? Aga kas ka tulemus?

Kas Elron näeb ennast tulevikus pigem ekspressrongi või nn kapsaussina, mis peatub igas teivasjaamas?
Loomulikult kiire sõitjana, uusi ronge on vaja eelkõige ekspressliinidele. Rong mahutab palju rahvast ja viib kiiresti kohale – kiiruse huvides ei ole mõistlik igas peatuses peatuda. Meil on peatusi, kus reisijate arv on 0,1 kuni 0,3 rongi kohta ehk üks inimene igasse kümnendasse rongi. Igas peatuses läheb umbes kaks minutit aega.
 Kui võtta pikal liinil viis sellist peatust välja, siis on reisijad 10 minutit varem kohal. Rongiliiklus on efektiivne linnast linna sõitmisel, maapeatused on sotsiaalprojekt, mis peab teenusega kaasas käima.
Selline arusaam ongi sisuliselt õige, aga ainult teatud piirini. Et VÄGA väikesi peatusi vahel jätta, peab enne olema nende jaoks piisavalt palju peatuvaid ronge. Rolli mängib siin ka intervall. Ja kui nüüd lisatud päevane Narva ekspress peatunuks lisaks Aegviidu, Nelijärve, Jäneda, Lehtse ja Kohtla-Nõmme peatustes ... kas siis lisanduva 10 minuti tõttu oleks keegi sõitmata jätnud? Ei, muidugi mitte! Hoopis reisijate arv olnuks suurem! Kaasa arvatud grupid. Ning elektrirongiga Aegviitu tulijad ja ümberistujad loomulikult ka. Kumb teenus oleks siin parem ja mõttekas? Või arvatakse Elronis endiselt, et regionaalpoliitika pole nende asi? Ja riigi poolt rahastatavate turismiettevõtete jm "toetamine" samuti mitte? Igal juhul tundub endiselt puudu jäävat arusaamisest.
Omaette teema on muidugi see, et kiiruseid ehk sõiduaegasid ei tohi üle tähtsustada, see ei ole esmase tähtsusega, on vaid üks olulise tähtsusega asjadest. Seda enam, et reisijad tulevad rongidesse ikkagi PEATUSTEST!



Või kas mõne kiirrongi peatumine Tabiveres viiks reisijaid ära? Oh ei, oleks imelik küll, kui keegi seepärast rongisõidust loobuks! Seda enam, et päevased rongid ei ole sugugi niisuguse täituvusega, nagu võiks! Tischleri mõttemaailm tundub siiski olema teatud mõttes ja mingil määral ärimehe, mitte sellise firma etteotsa sobiva riigimehe oma. Riigimees, erinevalt ärimehest, mõtleb riigi majandusele ja rahvale. Aga eks meil ole ka ärimehi, kes kõiki nüansse teadmata sageli ebamajanduslikult käituvad. Ja kui pole häid nõuandjaid, siis nii kipubki jääma! Kirjutasin "tundub", sest ega päris adekvaatset seisukohta niisuguse pealiskaudsevõitu ja lühikese jutu põhjal võtta saagi. On ju teada, et paljud "tõed" sageli tunduvad õiged, aga kui lähemalt neid lahata, selgub sageli hoopis muud. Nagu mõni asjatundja pakub välja, et  see või teine rong ei tohiks teel palju peatusi teha, kuid hiljem alles mõistad, et ta jätaks välja ka väga olulised peatused! Kui Tischler aga mainib, et .....

Kui suletav Pärnu liin välja arvata, siis millisel liinil pole piisavalt reisijaid?
Kindlasti Tartu–Jõgeva liinil, aga ka n-ö Tartu-tagustel liinidel, näiteks Piusa või Koidulasse. Seal ei saa rahvaarv kahekordistuda. Praegu on Rakvere, Jõhvi ja Narva sõitjate arv pool Tallinna–Tartu reisijatest, aga rahvaarv kokku on vähemalt sama ehk potentsiaal kasvuks on väga suur.

.... siis jääb  kuidagi mulje, nagu peaks rongiliiklus olema tihe ja teisest küljest mõttekas vaid seal, kus suured linnad!? Et sõitjaid Koidula pool oleks rohkem, ei pea mitte elanike arv kahekordistuma, vaid ongi vaja piisavalt sõiduvõimalusi. Lisaks muidugi juurdevedu. Ja ei maksa unustada lihtsat tõde, et needsamad Põlva suuna reisijad on paljud ka Tartu rongides! Ehk et kui seal ronge ei liiguks, oleks ka Tartu rongis neid mõnevõrra vähem! Seega, anna võimalusi ka matkajatele, kooligruppidele ja teistele. Üksiti on rong oluline ka Piusa Külastuskeskuse jt jaoks. Riigi asutused pealegi siin ja seal.

Jõgeva liiniga on omaette teema. Hommikusel rongil pole kindlasti palju sõitjaid. Eriti siis, kui ka Tartus linnaliine raudteejaamas vähe ja need pole rongidega seotud. Siinkohal on ka raske midagi muuta.

Muide, juttu ka istmetest. Tischler mainib, et istmed on disaininud õppinud inimesed. Kindlasti, iseasi, kas nemad teavad, et II klaasi istmed on siiski suhteliselt ebamugavad pikka maad sõitjatele, kel selg ehk tundlikum. Nii et päris 100% head need istmed ei saanud, kuigi jah, patt oleks siiski nuriseda. Ahjaa, algul taheti veel õhemad istmed teha! Jutt sellest, et "rongide ajakirjade piltide järgi" minnakse kohati linnalähirongides plastpinkide kasutamisele, on siiski jumekas. Minu mäletamist mööda olid algsete baarvagunite puhul kasutatud plastistmed üpris mugavad. Kuid mis on linnalähirong? Vene ajal loeti selleks vist kuni 150 km. Praegu ütleks, et elektrirongide areaali jaoks need sobiks, kaugemale sõidul enam aga mitte?
Igal juhul kui uusi ronge või ka vaguneid juurde tellitakse, siis peab kahe asjaga arvestama. Mõnevõrra rohkem ruumi ratastele-vankritele ja vagunid mitte 2 vaid 3 klassiga.
Ja ehk saaks ikkagi lisavagunite tellimisel leida võimaluse tellimaks sellised diiselmootoriga vagunid, mille puhul saaks elektrironge kahesüsteemsetena kasutada? See oleks oluline nii Haapsalu kui ka Aegviid - Tapa lõigu jaoks.

Loos oleva skeemi juures tuuakse ka reisijate arvu kasvu kohta numbreid ja mainitakse seda, et Pääsküla rongide sõitjate arv kõvasti kasvanud. Osalt siis tänu sellele, et depoo Pääskülas. See on ühest küljest õige, kuid tegelikkuses tuleb depoo sealt ära tuua, sest väga paljud Pääsküla rongid on pooltühjad! Väga ebamajanduslik variant hetkel!

Hea nali on see muidugi , et wifi olla tähtsam kui kohv! Tegelikkuses on muidugi ka kohv väga tähtis ja kui tellitakse KAUGrongi variandid, siis neis kohviautomaat vajalik. Muudel puhkudel tuleks aga keskenduda võimaluste loomiseks peatustes, kasvõi toetusega väikeettevõtjatele.

Igati peab aga nõustuma imestusega, kui mõni ametnik räägib, et "rong pole eest piisavalt oranzh"! Seda siis õnnetuste kontekstis. Kuigi selge ka see, et signalisatsiooni on ülesõitudele vaja. 
100% on aga õige arusaam, et piletite hindadega ei tohi mängida. Küll aga peaks "mängima" ses mõttes, et perepiletid tuleb teha 50% soodustusega. 

Tore oli aga lugeda, et arusaam Riisipere suuna efektiivsusest igati õige, seda siis Haapsalu ehk õigemini Rohuküla raudtee kontekstis. Nii tõstaks suhteliselt ka Põlva suuna efektiivsust Koidula-Valga raudteel reisirongiliikluse taastamine. Muidugi on iseasi, kas teha ikkagi Haapsaluni elektrifitseeritud raudtee või mitte. Diislitele orienteerumine muidugi tähendaks siinjuures, et vaja on juurde ka tavakoosseise. 

Hanneli Rudi mainis muide ka rongijuhtide väsimuse teemat, mille kohta Tischler ütles, et see, rongijuhtide vähesus, on nüüd möödanik. Kuid väsimusega on seotud ka puhkeruumid. Ja kaudselt on teemaga seotud ka seesama depoo asukohaga seotu. Teenindajad ja vedurijuhid peaks ikka alustama ja lõpetama töö Balti jaamas. Ning lisaks veel teenindajate puhul võimalused teha seda Viljandis, Türil, Tartus ja mujalgi. Aga nagu kuulda, siis selle peale, kui töötajad ka rahulolematust väljendavad, Pääskülas vilistatakse....

Nii et lugu polnud paha, aga siiski pealiskaudne ja paljud olulised küsimused esitamata. Ning vastuseta. Muidugi nõuaks see kordades pikemat lugu, ühe intervjuuga ei saagi paljut üksipulgi lahata. Aga vastuseid on vaja ja tegutsemist ka.






Siit on aga hästi näha, kus pidanuks Jõgeva perroonid asuma. On ka bussijuhid rääkinud, et sageli tuleb reisijatel joosta rongile või bussile ümberistumise puhul. Joostaks vast ka siis kui perroonid lähemal, aga see-eest oleks ikkagi mugavam. Ooteruumist, kohvi ostmisest, ühisest infost jm rääkimata. Kuid kahjuks Jõgeva puhul MKM/Eesti Raudtee mõistuse häält kuulda ei võtnud...








Soodsalt saab aga majutuda Jõgeva Spordihoone hostelis.


 


Jõgeval aga üpris palju vist elanikke, igatahes suuri maju on küll palju.







Ning kohati linnas üpris ilus.







Kasutatud ja uute riiete äriga on kuidas on, aga muu turukaup võiks küll müügil olla raudteejaama juures. Nagu korduvalt öelnud, oleks seal ruumi üksjagu, et lausa küüslaaugufestivali seal pidada. Hetkel väga agarat aiasaaduste müüki aga ei olnud, kuid mõned müüjad siiski.






Kas aga Jõgeval on kohti, kust joogivett saab, ei tea.




Aasta teo tunnustust vast väärt. Vaid perroonide vale asukoha eest võinuks ka Aasta Nuriteo auhinna välja anda....



Sõitjaid MUstvee bussi palju ei tulnud, vist kuuekesi olime. Aga teel lisandus neid üksjagu. Eks mõjutavad ka üritused, nii sõitsid mõnedki Võtikverre, kus oli mingi kirjandusüritusega tegemist.  Kuid nagu ka Postimehes kirjutati, oli sõit siiski üpris pikk. Aga mis parata, eks teatud juhtudel peab ka Sadalast läbi põikama vm. Kuid mõningaid otsebusse rongidega seotult, oleks küll vaja. Ka inimesed, kellega rääkisin, arvasid sageli, et rongidega sidumine peaks parem olema. Ise sain lisaks kinnitust ka ideele, et maakonnaliinid peaks üle Eesti üle vaatama ja kohati muutma need pikemaks. Näiteks Põltsamaa - Jõgeva - Mustvee - Avinurme - Tudulinna - Vasknarva? Muidugi ei saa siinkohal eeldada, et Avinurmest massiliselt Põltsamaale sõitma hakatakse, aga erinevaid võimalusi tekib rohkem. Seda enam, et kui vahel soovidki kaugemale sõita, siis mõnikord võid tunde ümberistumist oodata. Ja võimalusel tuleb sellistel puhkudel alati teha raudteejaamades pikem peatus, et ümber saaks istuda mõlemat pidi. Ja siingi mängib muidugi rolli perroonide vale asukoht, mis pikendab seda seismist, kahjuks.

Ja kindel on ka see, et just nädalavahetuse sõiduplaane on vaja paremaks muuta. Kõlab ju uskumatult, et P on Mustveest Jõgevale vaid 1 buss!!!??? Vastupidi muidugi ka! Ülalmainitud liin võikski olla käigus vähemalt 4x päevas, ka pühapäeval?
Püüdsin nimelt enne kokku panna kava, mille järgi käia ära Avinurmeski. Aga ei saa! No ei ole piisavalt busse liikvel ja isegi kui teinuks seda Rakvere kaudu ning Jõgevale tagasi, siis ikka mingil hetkel oli "auk sees"! Ehk puhkuse ajal õnnestub mõnel päeval nädala sees....
Üldiselt olid inimesed, kellega rääkisin, tööpäevase sõiduplaaniga pigem rahul. Ja muide, ka seekord oli nende hulgas inimesi, kes sõitsidki pikemat sõitu! Ja rahul oldi muidugi ka eeltasutud süsteemiga!


Üllataval kombel olid aga bussis olemas veel vana info!? 

Allolev kleeps peaks aga olemas olema ka kõikides bussipeatustes.






Pedja jõgi.


Bussipeatused aga enamasti lagedal, ilma puudeta. Oli küll ka vastupidiseid näiteid, nagu allpool näeb. Kuid pigem peaks olema puud ikkagi reegliks! Kohati võiks olla lausa õunapuud!?


Tee ääres oli ka üks mõnus parkla, isegi katusealustega! Oleks neis laiemad pingid, saaks matkaja ehk hädakorral ööbidagi!



Emumägi vist paista.


Sellised sildid peaks olema aga kakskeelsed, inglise keel ääretult oluline.



Laiuse. Aga siingi selgus üks puudujääk. Segadus on bussipeatuste nimedega. Laiuse peatus on maantee ääres, asulas sees aga on hoopis Sootaga peatus! Loogiline oleks ikka, et Laiuse on ikka Laiuse ja tee ääres on peatus Laiuse tee?





Keegi oli aga omale "kahuri" õue teinud?



Ka Laiuse linnusevaremete juures võiks parklas olla parem haljastus. Ja selle suve "valguses" eriti oluline, et oleks ka joogivee võimalusi. Allikast Laiusel üksi on vähe.

Muide, peale (aasta 2011) kuumalainet võeti Euroopa Liidus ka otsuseid vastu, aga tundub, et meie ametnikud ei tea sest midagi? Igatahes ollakse nii kuumalaine ajal kui muidu väga uimased...

Uute eeskirjadega nõutakse liikmesriikidelt vee kättesaadavuse parandamist kõigi inimeste jaoks, eeskätt aga haavatavatele ja tõrjutud rühmadele. Praktikas tähendab see näiteks, et avalikku ruumi paigaldatakse seadmed joogivee pakkumiseks ning algatatakse kampaaniaid inimeste teavitamiseks nende tarbitava vee kvaliteedist.




Vana meierei on aga saanud uue hingamise! Pidavat olema päris hea söögikoht ja on ka majutus!



Sadala.


Kiviaiad on aga vägevad! Oleks neid vaid maastikus rohkem!


Olla olnud avatud külade päev. Algul vaatasingi, et on suurem kogunemine...









Ka sellised külavainud on koht, kus võiks olla pumbakaev!? Oluline ju ka kohalikele?



Palju kasvuhooneid, aga teeveeres müügikohta polegi?





Mustveesse suunduva tee remont. Aga kus on parkimiskohad bussipeatuses? Puud ja korralik ootekoda?




Suure tee ääres aga korralik müügikoht tekkinud! Väga tore! Igasugused inspektorid pidavat küll kõvasti pitsitamas käima, aga eks neil olegi lihtsam väikeseid tegijaid pigistada ja sellega oma olemasolu õigustada? Aga ehk seepärast ei tahetagi väga asju teha? Bürokraatia ju võimutseb!?

Veel meeldivam oli aga näha, et siin ka teisi müüjaid! Vaid nii saab mõistlikumalt majandada ja kliendidki vaid võidavad! Peaasi, et müüakse oma kodu lähedal soodsate hindadega, siis võib aja jooksul ostjate arv ka kasvada veelgi.












Kala taignas väga maitsev, valmib värskelt koha peal. Kuid burgeril peaks siiski vist sisu muutma? Kalakotlett hea, kuid vähemalt minu jaoks kapsas sinna juurde ei sobi. Aga samas ega oskagi öelda, mis selle asemel võiks olla.






Algul arvasi, et kergliiklusteed ei olegi, aga siiski vist eksisin. Linna pool näha kõnnitee ühel pool ja see kulgeb vist mingil hetkel lihtsalt kõrvale!?

Aga seda "keenjust" tahaks küll näha, kes infotahvli siia pannud. Peaks keset teed auto seisma jätma? Ehk viiks ikka sinna tee algusesse, kus bussipeatus ja kus peaks olema ka parkimisvõimalus?


Mustvee jõgi.
















 

Palju head kraami!


Siin pood ja ka bussijaam siis. Aga autosid palju! Vilets bussiliiklus?



Mustvee jõgi, enne suubumist Peipsi järve.





Ujumas jäigi käimata! Mõtlesin, kas minna või mitte, siis hakkas aga hoopis sajule kiskuma! Ah, lähen siis pühapäeval Põltsamaa poole jäävasse Aidu karjääri!? Tühjagi, pühapäeval pole ju .... busse õieti!


Siia ma sööma ei läinud, eelmisest korrast meeles, et kiirtoit. Ja kala pole. Aga õnnetuseks oli ka restoran reserveeritud, nii et jäigi kalasupp söömata...


Peaks olema särjesilm ja konnarohi.








Aga soodne või kallis?



Ostsin ka....



























 Laiuse Käsitöökojas Kuldne Õlg ehk Laiuse õlemuuseumis on üleval püsinäitus, kus eksponeeritakse erinevates tehnikates (punumine, põimimine, intarsia) valmistatud õle-, roo- ja kasetohuesemeid, õlest ehistöid ning toakaunistusi. Kaasa saab osta meeneid sularaha eest või vastavalt soovile konkreetset eset tellida. Tuntuks on saanud nõelpits, kasetoht, heintaimed. Käsitöökoda asub Jõgeva - Mustvee mnt ääres, Laiuse alevikus. Õletuba avatud maist septembrini laupäeviti kella 11.00-15.00 Teistel aegadel saab külastust broneerida telefonidel +372 5558 3601, Sirje Hansing +372 5071653, Leina Kreek või e-posti teel olemuuseum@gmail.com Olete oodatud!



Ka see on vana meierei hoone.




Oleks ootekoda parem, oleks tegu väga mõnusa bussiooteohaga!








Aga vähemalt selle bussi puhul tuli varsti ka rong! Sobiv ooteaeg ümberistumiseks.




Suurem äikesevihm oli juba üle käinud!



Hea aga et jaama lähedal park, kus vilus istuda.




Aga enne kui see tööle pannakse, oleks aeg see õigesse kohta üle viia! Või lihtsalt kasvõi paar tükki juurde paigaldada! Sealhulgas ka bussijaama. Peaks siis inimene bussilt tulles kohe perroonile jooksma, et rongiaegu teada saada?


Tagasiteel. Rakkes endiselt ülekäik perrooni juures tegemata.


Tamsalu.



Klassikaliselt ilus pilt, ükskõik mis ilmaga!










2 comments:

  1. Netist:

    Käisin kaks nädalat tagasi Kauksis ja Rannapungerjas, ilm oli väga kuum, vesi suhteliselt karastav. Kaldal oli surnud kalu, enamasti kiisad. Rannapungerjas olid jõe suudmes murule kuivama pandud mõrrad, mis haisesid ning kui lähemalt vaatasin oli võrku jäänud surnud kuumas roiskuma hakanud kalu. Mind vapustas aga mõrdade suurus. Ma poleks aevanud, et nii suuri mõrde jäves kalapõõgiks kasutatakse. Tagasisõites oli maantee ääres suitsukalamüüjaid, kes müüsid Peipsi suitsurääbist 18 eurot kilo! Kui ma enne seda käiku Tallinnas kalalettides ilusat Peipsi rääbist nägin oli mul hea meel, et meie hinnatud kalal läheb vist hästi. Kohapeal nähtu tulemusena tekkis aga ohutunne, et inimene võib selle paranenud olukorra uuesti üra nullida. Seekord kiitus Keskkonnaministeeriumile, kes mõrrapüügi Peipsil vähemalt ajutiselki peatas, ega seda kallist rääbist tavainimene osta jõua, ei ostnud minagi.

    ReplyDelete
  2. Endale augu kaevamine? Või vähema tööga majaraha teenimine? On ju seal maju läbi aegade ehitatud kalaraha eest!?
    Selge, et olgu hind milline tahes, mõni ostja leidub ikka. Pane hirmkõva hind ja saadki vähese vaevaga pappi?
    Aga kui aina rohkem levib kuuldusi ahnusest ja möödasõitjad enam peatudagi ei taha? Siis viriseme, et ääremaa sureb välja?

    ReplyDelete