Blog Archive

Monday, September 2, 2013

Oh kooliaeg, oh kooliaeg....

Otsustasin kasutada puhkepäeva selleks, et näha, kuidas siis on olukord esimese koolipäeva hommikul. Tegingi kaasa mõned sõidud Tallinna ja Pääsküla vahel.


Muidugi jõuti enne koolipäevi veel paljutki ära teha. Kasvõi tüdrukute õhtu!Mine ta, kuidas muidu esimesel koolipäeval lood.... Tore oli sellist asja muidugi jaamas näha!

Aga hommikul seadsin siis sammud Balti jaama ja tutvusin sõiduplaanidega.

Esimesena sain jaole 07.40 saabuvale rongile Türilt. Teadmiseks neile, kes pole asjaga kursis, et kolmandik kuni pool reisijatest väljub Liival ja T-Väikses, Aegviidu suunalt aga Ülemistel ja Kitsekülas. Muidugi väljutaks mõlemalt suunalt ka Lillekülas, kuid paraku ei teinud IRL (ja Ref) mitte midagi oma valimislubaduse täitmiseks! Seega ei saa lõppjaamas toimuva järgi põhjapanevaid järeldusi teha. Nagu omal ajal üks kuulus pläralates raudteeteemade vaenlane-kommenteerija tegi ja mitte kuidagi ta rohkemat mõista ei suutnud! Muidugi saab veel vähem järeldusi-otsuseid teha vaid kabinetis istudes või paadis sadamapeole sõudes...

Türilt tulev rong viievaguniline, millest ühte reisijaid küll ei lubata. Küllap näitab see, et puhvet suletud ja uksed kinni, nii et läbi rongigi ei pääse, suhtumist reisjatesse... Kes avatud silmadega käib, mitte rongisõprade blogi pimesi uskuja pole, on seda ammu taibanud...
Aga sõitjaid pole seal just vähe, kuigi mõnevõrra on uus sõiduplaa reisijatele pigem ebasobiv. Näiteks ei õnnestu paljudel enam enne rongile minekut lapsi lasteaeda viia jne. Ka on ebanormaalselt suur vahe Türi ja Viljandi rongi vahel, seda enam, et väiksemates peatustes Viljandist tulev 0042 ei peatu. Seega on rongisõit väiksematest peatustest neile, kel vaja Tallinnas olla peale kl 8, praktiliselt võimatu


Väljuvatele rongidele nagu tavaliselt hommikuti, eriti sõitjaid ei ole. Viljandi ja Tartu suunal ehk veel, pikka aega segastes oludes olnud Keila suunal võtab inimestel kindlasti aega harjumine, et igapäevaselt on nüüd normaalsemad võimalused sõiduks. Riisipere pool veel käib remont ja Elektriraudtee tekitab segadust. Tasub platvormidel liikuda, siis kuuleb üht-teist. Näiteks ikka veel on Riisipere rongi tablool Keila ja ka diktor teadustab seda. Kui aga ümberistumine on plaanijärgne, tähendab see, et sõidetakse Riisiperesse!? Mis sest, et ümberistumisega. Nii ongi inimesed hädas ning kuna pole ei infoletti ega kassasid, siis pole teha muud kui omal käel üritada infot saada. ja ega lõbutelefonile lähedase hinnaga infotelefonile küll helistama ei kipu...

Rattaga liikujaid oli vähemalt Balti jaamas vähe, ka teistes peatustes erilist aktiivsust näha ei olnud. Muidugi võib eeldada, et aktusepäeval veidi pidulikumates oludes ka õpilased rattaga ei tule. Ja nii vara polnud näha ka lapsevankritega sõitjaid, vaid mõned üksikud.


Vana tehnika tasapisi aga kaob...


7. 58 Paldiskist saabunud reis oli küllalt rahvarohke, võib eeldada, et suur enamus väljus rongist enne Tallinnat. Igatahes vabu istekohti sel reisil eriti ei olnud. Rong oli 4-vaguniga.



Tallinnast 7. 50 väljunud Riisipere (Elektriraudtee järgi Keila rong) oli peaaegu täiesti tühi. Sama lugu ka k järgmise rongiga. Saanud loa pildistada, püüdsin saada vähe ilusamaid pilte hetkedest.

Endiselt aga teavitatakse sihtjaamast rongis olijaid vaid PEALE väljumist. Räägitagu mis tahes, väga tihti on inimesed mõtetes ning ei pruugi märgata ühtki tablood. Häälteavitus enne väljumist võimaldaks veel ühe päästerõngana vältida valele rongile sattumist ja ehk siis ka õigeaegset ümberistumist õigele rongile. Ja kordan, seda enam, valitsuskoalitsioon pole täitnud oma lubadust, Lillekülas vigade parandus pea võimatu...

Muide, seekord torkas silma ka kerge ebakõla teavitamises sõidu ajal.
Tabloo näitab endiselt peale kolmandat saabuvat peatust lõppjaama!
Laealune tabloo näitab terve peatusevahe "järgmine....". Kuigi vahetult enne peatust peaks järgmine tähendama ikkagi JÄRGMIST? Heliteavitus teavitab järgmisest peatusest aga alles peale eelnevast peatusest väljumist. Päris vaieldav küsimus, kas häälteavitus peaks enne peatust ütlema: "Tondi, järgmine peatus Järve" või ütlema neid enne ja peale peatust? Mina eeldasin ikka esimest varianti, mida aastakümneid ka kasutasime. Eriti oluline see kiirrongi puhul! Miks Elektriraudtee tegi just nii, pole muidugi mõtet küsida, nende FB lehel ammu näha, et ebamugavatele küsimustele ei vastata või tase ei võimalda... Mõlemal variandil omad plussid ja miinused muidugi.
Seisuajal aga näitab laealune tabloo lõppjaama!? On see siis lõppjaam või peatus kuhu saabusime?


Tee peale jäävates peatustes rahvast siiski liikus veidi, uste avamine kulges ladusalt ja sõitu nautis vist valdav enamus sõitjatest.
Küll ei ole elektrirongides aga isegi mitte kohviautomaadivalmidust! Tallinnast ehk saab midagi kaasa osta, aga Riisiperest või Padulast vaevalt. Ja ega ma teagi, kohati ju ühistranspordis kohvitopsidega jms tulemine keelatud. Kas rongis ka? Või siiski saab nautida sõitu? Muidugi jääb alati oht, et kohvi-õlut-viina pinkidele aetakse, hamburgerikastmest rääkimata. Aga siiski? Toompeal on ju puhvet, miks rongis ei võiks olla?


Ikka oli ka jooksjaid näha, õnneks ei tulnud ühelgi juhil mõtet uksed nina ees sulgeda...


Hiiu. Kaugemal paistis mingi söögikoht, bussipeatused jäävad vist veidi kaugemale, kuigi peatuse juures olev plats on ideaalne erinevate võimaluste pakkumiseks, kioskitest ja joogiveega alustades ning istepinkide-laudadega ja "tualetivalmidesega" lõpetades.  Rääkimata taas ühisest infost. Muide, kaherajalisel raudteel, eriti kui platvormidelt mahapääs vaid ühest otsast, ei ole üldse hea variant, kus ka sõiduplaanide info on vaid platvormil. Seda seetõttu, et info lünklikkuse jm tõttu võib rongilt tulnu ennetavalt vaadata infot ka tagasisõidu kohta ja kui see erineb teisel platvormil olevast? Igatahes Pääskülas ma ühel platvormil ei näinud sõnagi ümberistumistest Riisipere liinil! Kindlasti pole ka möödaminejal erilist mõtet minna platvormile infot otsima, vanainimese jaoks see pigem ebamugav. Nii et Elektriraudteel ja ka KOV-del peaks olema küllalt mõtteainest. Nõmme näitel jääb mulje, et probleemi ei mõisteta ning seetõttu pole ka eriti lootust asjade muutumisele. Kuigi peaks. Seda enam, et hea võimaluse korral kui bussi- ja rongipeatus lähestikku, saaks ühte kohta koondada mõlema sõiduplaanid, sh rongi puhul ka Rapla ja Aegviidu suuna põhisõiduplaanid. Või vähendab see infotelefoni 1447 käivet? Ma ei tea, kas Hiiu puhul on võimalik ja mõttekas tuua bussipeatus olemasolevale platsile? Koos parkimisvõimalustega?
Kuid see ei välista vajadust kohaliku info olemasoluks koos muu infoga.

Samas peab Elektriraudteed ka kiitma. Tohutult on vaeva nähtud korraliku info tagamisega, enamasti olemas korrektne info asendusbusside peatuste kohta, rääkimata nii kapitaalsest infotahvlist. Edelaraudtee pole enamasti suutnud tagada asendusbusside peatuste kohta infot. Oli väga häiriv kui "akna" ajal elektrirongide asendusbussid peatusid Kitsekülas, diiselrongidel mitte! See oleks vajalik juba erakorralisteks juhtudeks kui mingil põhjusel peaks rongi asemel sõitma buss, nii peaks ka Elektriraudteel jääma alles info asendusbusside peatuste kohta. Aga mis siin imestada kui vahepeal isegi lühikeste platvormide info kodulehel oli pea kahe aasta vanune ning siiani pole seda üleval ka vagunites. Muide, ka Elektriraudtee rongides ei näinud ma raudteeskeemi!? 
Kas tulevikus saab olema ka rongides ja peatustes KOGU raudtee skeem?



On endine jaamahoone ja on uksed. Ootesaali muidugi pole, see pole asjaomaste arvates tänapäeval vajalik. Piisab uksest ilma lingita?


Tagasitee  Hiiult. Sõitjaid üksjagu, aga alustati ju ka juba Paldiskist. Keilas jm paljud väljunud, kuid igas peatuses toimunud pidevalt väljumisi-sisenemisi. Padula pidavat praegu olema vägagi teivaspeatus, eks näis mida plaanitav kaubanduskeskus kaasa toob!?


Peanuppe paistab üksjagu. Ja veel ühest asjast andis see päev aimu. Elektriraudtee arusaam, et kiirrongidel peaks olema alates Keilast vaid kolm peatust, on täielik möödapanek. Väidetav ajavõit mitte ei too kaasa palju sõitjaid vaid hoopiski sõtjate arv väheneb ja tõenäoliselt üsna tugevalt. Kuna Keila ja Tallinna vahel väljub umbkaudu pool sõitjatest, siis on see siililegi selge, et peatuste vähesus maksab kätte. Nii otses mõttes kui rahalises mõttes. Mil moel Elektriraudtee (nagu ka Edelaraudtee, GoRail, ka RB) loodavad reisijaid kui rongid ei peatu? Nagu olen juba maininud, siis Kõnnu kaotamine ja tohutu ajavõit selle arvelt ei toonud kaasa tuhandeid lisasõitjaid! Küll aga kannatab elanike elukvaliteet. Ning kohalikud investeringud nagu Kiviõlis ja mujal eeldavad ka välisturistide kohaletuleku võimalust...
Keilast Tallinnani peaks "kiirrongidel" minu arvates olema peatused: Saue, Urda, Laagri, Pääsküla, (Hiiu), Nõmme, Järve, Tondi, Lilleküla. Vähemalt valdaval enamusel rongidest. Küllap Soobel või keegi teine oskab täpsustada ja põhjendada.



Eeldada võis, et Tondil väljus palju reisijaid.



Tallinnaks oli suur osa kohtadest tühjad.



Kuna piimapukke polnud, siis ma ei kuulnudki kuulsat lollust ehk "väljumine tsee-alast"...
Küll aga on vagunitel numbrid. Mööda platvormi jalutades imestasin ikka, et kõik vagunid number 2. Tuli meelde anekdoot, kuidas keegi lasi peatuses trolle järjest mööda ja kui küsiti, siis ütles, et ta ootab üheteistkümnendat trolli, aga viimati läks alles seitsmes....
Ehk võiks ikka jõuda niikaugele, et vagunitel on ikkagi numbrid, mitte tähed?

Kes teisele rongile, kes bussile, kes sööma.


Muide, ka siin võiks kaaluda busside sõiduplaanide koondamist koos rongide plaanidega siia, platsi ette, kus liiguvad inimesed!?




Vahepeal saabus rong Riisiperest. Või siiski Keilast? Ei saa aru...
Sõitjaid oli, veidi vast alla saja.

Kui aga ohutusest rääkida, siis lähevad mõtted talvele. Pääskülas märkasin kui kõvasti on kõnniteekivid platvormil ära täksitud, arvata võib, et tegemist toksimisega peale seda kui õigel ajal lund ära ei koristatud ja see jääks muutus. Nagu talvel tihti näha võis. Üldse tundub Eesti raudtee ja SOL olevat läinud kõige odavama variandi teed, võimalikult vähe teha tööd. Kui aga platvormid on jääs ja kiirustav inimene libiseb ning...kukub selliste tõkete otsa? Ptüi-ptüi-ptüi... Ehk peaks olema siin puidust käsipuud? Või ootame? Ja loodame, et...

Tegin ringkäigu ümber talukauba putka.Valikut on olnud terve suve ja see hea. Hinnad vist kallivõitu, aga vähemalt on võimalus valida.



Trammid sõidavad, kuid siitsamast torude vahelt sõidavad "otse" ka autod. Siiani pole keegi tahtnud tõsiselt sulgeda autode sõitmist sel alal.


Ja tulidki korraga kaks rongi, 09. 30, Aegviidust ja Keilast. Arvestades seda, et suur osa neist taas väljunud, oli sõitjaid üksjagu. Ja kui mõelda, et Elektriraudtee soovib sõiduvõimalusi "parandada", tehes Aegviidu suunal intervallplaani tunnise vahega.... Ei tahagi mõelda! Tabelijuku lähenemisega ei saa selliseid asju teha. Hoopiski tuleb tagada tippajal 30-40 minutine vahe, võimalusel võib mõnegi elektrirongi päevasel ajal panna käima vaid Kehrani, kui samal ajal saab tagagada diisli, mis peatuks Aegviidus ja Kehras!?
Rääkimata plaanist puhkepäevadel pea pooled rongid käigust ära jätta. Ehk ikka teha mingitel hetkedel intervall poolteist tundi? Igapäevaselt!?
Täis olevat olnud ka varasem Aegviidu rong. Kuigi 7 ja 8 vahel sogas vett ju ka Rakvere diisel! Või paistab kaugemale, et sõitjaid pole? Või arvatakse, et vahe tunniseks käristamisega sõitjadki valguvad "laiali"?




09.35. Kloogaranda. Tühjavõitu! Tahaks loota, et aeg parandab kõik ajutise sõiduplaanide põhjustatud haavad...


Eesti Raudtee Pressiesindaja armastab öelda, et rongipeatus pole vabaajaveetmiskoht. Samas ei tehta mitte midagi vältimaks lagastamist jms. Balti jaamas igaõhtuselt ja -päevaselt kolavad noored pika platvormi otsas, juues ja sodides. Peaks panema Pressiesindaja valvama ja epistlit lugema?



Pääsküla. Jaamahoone, kus nüüd sotsiaalkeskus. Kas lausa asotsiaalid katuse alla, reisijad libresse-tiivakeste alla vaid?







Tegelikult peaks epistlit lugema hoopiski EVR-i juhtkonnale! Kas selline olukord on normaalne? Sellise sõna otseses mõttes sitase koha peal peaks reisija istuma?

Kuigi Pääskülas olid tõkketorud suhteliselt hea vahe ja paigutusega, andis lapse vänderdamine aimu reaalsest ohust. Kui enne torusid tekib tunne, et sealt läbisõit ohtlik, võib eriti laps vägagi lihtsalt jääda seisma, et rattalt maha ronida. Otse seal, kus rööbastee...





Rong Keilast. Peaaegu tühi. Kuigi igas peatuses sisenes ja väljus inimesi, pani see mõtlema. Rong saabub Tallinna 10.40. Kui juba sel kellaajal pole eriti reisijaid, ei tule kõne allagi Elektriraudtee intervallplaan sel moel nagu räägitud. Rongid Pääskülla iga 10-15 min tagant kella 6. 00 kuni 23.00-ni.  Sõita tahavad ju ka töörongid ja kaubarongid!?
Väga põhjalikult peaks asjad läbi mõtlema. Kui kordamööda sõidaksid aeglased ja kiirrongid, tasuks mõelda, kas intervall oleks 10/12/15 ja vastavalt 20/25/30 minutit? Millised ajad kuuluvad tipptunni alla? Laias laastus kella 7-st 10-ni ja kella 13-st 19-ni? Väljaspool tippaegu aga venitada intervallid 20 ja 40 minutini? Oleneb muidugi paljuski sellestsamast kiirrongide peatustevalikust ja paljust muust. Senised "innovatiivsed ettepanekud" tuleb aga prügimäele visata.











Mis veel?

Vanaks olen jäänud! Ei saa aru, kumb plaan siis ikkagi parajasti toimib? Kuni 26.10. Milles on probleem? Ja miks on plaanis kellaajad segamini, puudub järjestikune korrapära? Aga ega ma neil küsima ei hakka, näha ju kuidas ja mida vastatakse...

Kät-kät-kät..... 

Aga üks hea tuttav mainis, et vahel ma liiga kergekäeliselt või -keelselt kipun FB-s kedagi "poodi" saatma. Mis teha, küllap ETK reklaamkampaania mõju avaldanud. Seda siis kui vaidlused tulisemaks lähevad. Mis teha kui vahel tõesti tekib tunne, mul või teistel, et näed, no ei saa aru, mida silmas pidasin. Nii et pole minagi puhas poiss, vahel ajab keelegi kuuuurijalisus või taipamatus emotsioone üle keema. Vabandan igatahes, sest ega hinges ma ikka kedagi nii kergelt sinna saata ei kavatse. Kuigi kohati lihtsalt peab ironiseerima. Kui kuskilt pahatahtlikkust läbi kumab. Või omal alal tipptegija, olgu siis vingumises või negatiivsuses ikka teisi selles vaid süüdistama kipub.

Ilusat esimest koolipäeva!

 


5 comments:

  1. Miks nii palju viriseda? Jätab tüüpilise parteis ja valitsuses kibestunud inimese mulje. Ja kas ei tasuks oma mõtteid kirja panna lühidalt, mitte kilomeetripikkuse kirjatükiga, mille puhul lõppu jõudes on algus juba meelest läinud?

    ReplyDelete
  2. Hulk kaebusi on põhjendatud.
    1) Lilleküla jaama on vaja, kõigile suundadele
    2) Suletud vagun keskel on muidugi tõsine probleem
    3) Hommikul Tallinna jõudmine väiksematest peatustest - selleks peaks rong nagu sihtima küll
    4) Teadustamise segadus. Kuna remont ikka käib, siis kallis infotelefon on sigadus.
    Jne.

    ReplyDelete
  3. Tänud!
    Vahel on lühikesest kirjatükist vähem kasu,peab ju tihti elementaarset lahti seletama. Kuigi olen nõus siiski, et vahel jällegi pikka teksti lugedes kipub algus meelest minema.
    Valitsuses ja poliitikas mingil määral pettunud küll. Kui aga ise oleksid mõne aasta jooksul olnud väga tihedas kirjavahetuses ning näed kui visalt asjad muutuvad ning sõnad ja teod erinevad... Ometi oleks tihtipeale abiks juba seegi kui tõsiselt näidatakse valmidust midagi muuta! Kui aga omas valdkonnas mõndagi väikest asja oled rääkinud kümme aastat ja rohkemgi...? No kaua võib? Kas kõige kannatlikumalgi ei viskaks üle? Lihtsalt pettumuse taga on kindlasti mitte ainult minul vaid väga paljudel just selline ...tõrjuv suhtumine ja tühipaljad sõnakõlksud!

    Need neli punkti tõesti olulisemad kui kõrvaltvaadates võib tunduda!

    ReplyDelete
  4. http://www.elektriraudtee.ee/images/content/raudteepeatused.jpg ehk Koogiste ikkagi jääb?

    ReplyDelete
  5. tänud!
    Tahaks loota! Kuid viimase info järgi siitpoolt seda ehitama ei hakata. Vähemalt esialgu.
    Küll aga kaob ära Vaeküla, mis algselt oli plaanis, selle asemel aga Sõmerut ei ehitata. Nagu ka Vorbuse, Energia ja Kalevi. Kuigi kohalikud ja omavalitsused seda ammu soovinud. See ongi see, kuidas meil inimestest tegelikult hoolitakse....
    Iga hinna eest jätta midagi vajalikust tegemata!

    ReplyDelete