Blog Archive

Wednesday, August 13, 2014

Kes on meie tulevik?

Ma pole kindel, et siin kommenteerivad vaid noored, kuid plärala järgi võiks seda arvata küll. Igatahes on päris hirmutav kui ajupestud on aktiivsemad inimesed. Aktiivsemad selles suhtes, et uljalt kukuvad arvamust avaldama, ise aga vist mingit taipu ja reaalset arusaamist asjadest omamata.



http://majandus24.postimees.ee/2886343/palo-toetab-haapsalu-raudteeuhenduse-taastamist-laenurahast

Laen on omaette teema, seda ma siinkohal ei puuduta. Küll aga pärleid, mida pläralast leida!

Oletame, et meil on 70M € võimalik kulutada. Läänemaal elab ca 25000 inimest. Iga inimese kohta 2800€.
Küsiks läänemaalastelt endilt, mida nad eelistavad, kas
- igale inimesele 2800€ pihku ja parandagu igaüks ise oma elutingimusi
- paneks selle raha maantee täiustamisele. Iga Ääsmäe-Haapsalu kilomeetri peale saaks ca 1M € maha panna. Saaks ehk Rohukülani neljarealise maantee.
- teeks raudtee Haapsaluni ja edasi põristaks olemasolevatel maanteedel.
- valaks selle raha kogu Läänemaa teedesse. Saaks ka Virtsu, Dirhamisse ja mujalegi teed paremaks.


Ah nii hea mõte kohe!? Ja kohe nii paljud tõstavad pöidla püsti? Et annaks raha kohalikele pihku ja Läänemaa (ning Hiiumaa) külalised tulgu oma kulul? Kui aga see raha otsa saab, kas siis enam polegi vaja, et külalised tooks raha sisse?

No nii haiget juttu annab ajada-see ju ammu ekspertide poolt tõestatud et see raudtee ei tasu end kunagi ära -isegi kui ta üle hiiumaa kuressaarde vedada . No aga sotsitibina tüüpiline jutt :võtame aga laenu , ehitame midagi valmis ja siis tõstame aga makse ,
JÄRJEKORDNE PÕHJUS MIKS KUNAGI SOTSE EI VALI !


Vägev! Selle peale küsiti linke,. mis viitaks nende "ekspertide" lugudele! Mina tahaks ka neid lugeda. Kes on need eksperdid?

Sügis-talvel algab suurem majandusseisak,pigem suurem kriis.Nüüd selle asemel,et mõelda iga tund sellele kuidas see vene majandusblokaad võimalikult valutult üle elada raiskab ministritädi oma kallist aega rääkimaks mingist 3 järgu tähtsusega investeeringust.Hakaku sõitma mööda väiketalusid ja uurigu mis neil on vaja.


Nii meil siis asjadest aru saadakse!3. järgu investeering? Kas kõvasti kukkunud?

pole mänguasi. Raudtee tööd on vaja juhtida ja raudteed on vaja korras hoida.Mõnesaja inimese suviseks lõbusõiduks on see raudtee küll väga kallis ja Palo Urve peaks mõtlema sellele, kuidas hoida ära Eesti majanduse täielik käpuli kukkumine nende blokaadide tagajärjel.


Arumaeisaa!
Nojah, kui suvel sõidab vaid mõnisada inimest, siis on küll oi-oi kui pahasti!
Heameelega küsiks neilt: "Mis tead sina sitavares Haapsalust ja rongiliiklusest?"

***************************************

17. 08

Nüüdseks siis järgmine õnnetus raudteel juhtunud. Ja kui lugeda selle teema kommentaare, siis tuleb ahastus peale! Mis tasemel me oleme? Kui mõtlemisvõimet inimeste kommentaaridele laotakse plusse, siis mõne üksiku asjaliku kommentaari puhul tuleb rida miinuseid!?

Kes tahab lugeda, kuidas ohutuse eest vastutav (!) raudteelane-eludepäästja Vahemets (Operation Lifesaver Estonia juhatuse esimees ning ÜRO majanduskomisjoni (Euroopa) raudteeülesõitude ohutusega tegeleva ekspertgrupi liige) mõnitab raudteel hukkunuid: http://arvamus.postimees.ee/2823164/tamo-vahemets-pistame-paikese-pokri

Vastus tema irvele ja ka nendele mitmele traagilisele õnnetustele, mis pärast seda ja nüüd toimunud:

Lp. Raudtee Peavalitsuse juhtkond ja kõige ohtlikum peaspetsialist Vahemets

PISTKE POKRI RAUDTEELANE VAHEMETS, MITTE PÄIKE

1. Pealkirjas ametnik irvitab inimeste ja surnute üle, ning veeretab enda vastutuse Päiksele:
"Pistame Päikse pokri!" See on liiklusohutuse eest vastutava ametniku jälk irve ja vastutuse lükkamine Päikse ja liiklejate kaela.

2. Järgneb rumal anekdoot mehest, kes otsib rahakotti laterna alt, mitte sealt, kus selle kaotas. Jääb selgusetuks, keda Tamo Vahemets sellega silmas peab? Kas vigastatud ja surnuid, ning üha ohus olevaid liiklejaid? Selle asemel, et mõista rahvast ja avaldada kaastunnet hukkunutele ja paluda siiralt vabandust enda teadmastuse, ülbuse ja tegemata töö pärast - ta hoopis mõnitab ja viskab nalja.

3. Juba pealkirja ja kahe esimese lõiguga näitab ametnik enda vastikut ja inetut külge - irvitab hukkunute üle ja naeruvääristab liiklejaid. Tüüpiline nõukogude mentaliteediga ametnik, kes ei võta vastutust, vaid asub ründama ohvreid, kannatanuid ja liiklejaid - neid, keda ta tegelikult peaks kaitsma.

Ärgem unustagem, et tegemist on ju "elu päästjaga ja hoidjaga": Autor on ühenduse Operation Lifesaver Estonia (OLE) juhatuse esimees ning ÜRO majanduskomisjoni (Euroopa) raudteeülesõitude ohutusega tegeleva ekspertgrupi liige.

Ametnik, kelle töö on elude päästmine - irvitab, mõnitab, viskab nalja ja lükkab vastutuse liiklejatele, rahvale. Kui meid juhivad sellised ametnikud, siis ei imesta, et iniemesed hukkuvad aastast aastasse.

4. Väga hea kirja kirjutas üks lugeja:
"Vahemets näikse olevat omandanud ENSV kasvatuse ning selle ka säilitanud.
Muu arenenum maailm toimib igal pool - kodus, tööl, tänaval, maanteedel, puhkekohas ... põhimõtte järgi, et kus toimub õnnetusi, tuleb midagi ette võtta nende õnnetuste paremaks ärahoidmiseks, aga mitte süüdistada kedagi tähelepanu puudumises, reeglite mittetäitmises või mugavuses.
Ainult siis langeb ka tõsiste vigastuste ja surmade arv."

5. Vahemets lükkab vastutuse endalt ja raudteelt liiklejale: "Ei olnud ju õnnetuse põhjustajaks mitte puuduv tõkkepuu või rööbastel sõitev rong, vaid konkreetne isik või sõiduk."

See ongi ametniku seiukoht ja kogu tema kirja sisu on vastutuse lükkamine liikleja kaela, aga MITTE SÕNAGAGI EI MAINI, KAS ON KA RAUDTEEL MÕNINGAID PUUDUSI JA MIDA SAAB TEHA OLUKORRA PARANDAMISEKS. Mees ei keskendu absoluutselt enda tööle - mida saan mina kui ohutuse eest vastutav spetsialist teha? Mees väljendub nii, et seda teemat ei puudutagi, viskab vaid nalja ja süüdistab liiklejaid.

Nii käitubki tüüpiline ametnik või poliitik - tehakse maailmale selgeks, et midagi ei saa teha, kõik on süüdi, aga mina ei pea midagi tegema. Kogu aur läheb enda töökoorma ja vastutusala vähendamiseks - et oleks võimalikult vähe tööd ja mugav elu.



(2. osa)

6. Nüüd sisuline külg ja õpetus raudtee ametnikele ja Tamo Vahemetsale.

Ametnik, eriti ohutuse ja elude päästmise eest vastutav ametnik, peab omama KAASTUNNET ehk kaasmõistmist ehk empaatiat. See tähendab, et ta mõistab, kes on liiklejad ja mis toimub nende meeles. Siin on peidus vastus küsimusele, miks hukkuvad inimesed. Ei piisa seaduse raamatust raudtee peavalitsuse lauasahtlis, vaid on vaja mõista esmalt inimesi, seejärel teha ülesõidukoht selliseks, et seal on võimatu hukkuda ükskõik millisel inimesel või isegi loomal. Nii, et isegi kirjaoskamatu ja pime iniemene saab eluga üle - ülesõidukoht peab valitsema liiklejaid nii, et kokkupuude rongiga oleks võimatu.

Tamo Vahemets ja teised juhid on elujõus noored mehed ja nad näevad maailma isekalt - enda meele läbi, enda seisukohast - isekalt. Ja kuna nad on noored, tugevad ja terved mehed, siis neil ei turgata pähegi selline mõte, et rahva enamik ei ole selline. Enamus rahvast on lapsed, haiged, nõrgad, vanurid, väsinud, pimedad, õnnetud, tähelepanematud või purjus inimesed. Tasub lugeda Buddha õpetust: Neljast Õilsast Tõest Esimene on selline: Elu on kannatus, haigused, vanadus ja surm. See on lähtekoht kõige mõistmiseks. Ka raudteel.

Raudtee ülesõit peab olema selline, et sealt lähevad tervetena üle ka haiged, lapsed, vanurid, tähelepanematud jne. Kui see pole tehniliselt võimalik nagu väidab Tamo Vahemets, siis peab olema palgatud liikluse korraldaja või politseinik, kes korraldab liiklust ja talutab inimesed, ka pimedad ja surjad, ohutult üle raudtee. Võtavad vanuril küünarnukist ja talutavad üle, seejärel kummardavad ja löövad kulpi. Selline on teenindus Jaapanis. Meie ametnikud aga kummardamise asemel sülitavad rahva hinge. See Vahemetsa kiri on ametniku sülje lärakas, mitte kummardus liiklejatele. Vahemets kui "elu päästev" ametnik peaks kummardama ja austama liiklejaid, mitte nende üle irvitama. Ta peaks isklikult seisma Raasiku ülesõidul, kummardama ja liiklejaid üle aitama. See on tema isiklik kohustus ja vastutus. Mitte vastutuse veeretamine Päiksele ja liiklejatele.

Tark ja hea ametnik mõistab, et liiklejad ongi tähelepanematud, noored, rumalad ja haiged. Depressioonis inimesi on kümned tuhanded, unehäiretega, üleväsinud, stressis - infarkti ja ajuhäired, mälu katkestused, tuhanded haigused - sajad tuhanded inimesed - inimene võib isegi terve olla, aga haigestub vahetult enne raudteed.

Ülesõit peab olema selline, kust ei sõida valel ajal üle ei haiged, hullud ega surnud.
Kõige lihtsam on panna tõkkepuu, valgustused, kellad jne, aga kui ikka inimesed surevad, siis peab vähendama juhtide palkasid ja selle raha eest palkama liikluse korraldaja, kes küünarnukist talutab lapsi, vanureid ja surijaid üle raudtee. See oleks ka tegelik töö ohutuse spetsile Vahemetsale, kes muidu midagi kasulikku ei tee ega suuda isegi mõista enda töö kohustusi.

Niisiis, kokkuvõtteks, Vahemets on küll mõistnud seda, et liiklejad ei täida seadusi, ei tunne paragrahve, mis kuskil ametniku kaustas, aga ta ei ole veel mõistnud, et AMETNIK VASTUTAB KÕIGE EEST, MIS TOIMUB RAUDTEEL ja VASTUTAB KÕIKIDE LIIKLEJATE EEST - ka nende eest, kes on tähelepanematud, haiged, noored, vanad, rumalad, pimedad jne. SEST RAHVAS ONGI SELLINE - TÄHELEPANEMATUD, HAIGED, RUMALAD, LAPSED, VANAD, VÄETID, PIMEDAD, PURJUS jne. Täiesti terveid, tugevaid, noori ja osavaid inimesi on rahvast võibolla 10%.

Kui sa Vahemets kunagi saad 90 aastaseks, saad külge 7 haigust, sõidad autoga 8 tundi ja seejärel jõuad kottpimedal talve ööl Raasiku raudtee ülesõidule ... ja äkki rong tuleb, siis ... tunned ja mõistad enne surma, mis on tegelik põhjus nendel õnnetustel.

(3. osa)

7. Kui nüüd veel ikka aru ei saanud, siis toon ühe elulise näite. Sul, Vahemetsal, on 3 aastane laps või 90 aastane vanaisa. Teisele korrusele viib laitmatu trepp, mille on teinud küla parim puusepp, see isegi ei kägise astudes. Sa oled pannud trepi algusesse seinale ka juhised, trepi sertifikaadi, garantii kirja ning puusepa diplomi koos puusepa allkirjaga. Ja siis lähed rahuliku südamega magama, teades, et su laps või vanaisa on üksi üleval ja ta öösel ärkab ja tahab alla pissile minna. Sa kuuled küll trepil karjeid, nuttu ja kolinat, aga sa keerad jumala rahulikult külge ja magad edasi, ning ütled endale, et sa oled teinud kõik endast oleneva - sa oled tellinud küla parima trepi, see on parimast puidust, sa oled kinnitanud seinale kõik juhised ja dokumendid, ei saa ju mitte midagi juhtuda.

Siis seisad sa oma lapse või vanaisa matustel ja kinnitad tervele külale - midagi halba ei juhtunud, kõik oli tehtud laitmatult - trepp oli 100% hea, tammed sai langetatud noorkuu ajal, puit oli immutatud ja puusepp oma ala meister. Õnnetuse põhjuseks ei saanud olla trepp, vaid lapse unisus, tähelepanematus, ta ei näinud pimedas lugeda juhiseid, tal oli kange pissi häda, ahjah meenus, ta vaeseke ju ei osanud lugedagi, käib alles lasteaias. Vanaisal jah, oli puusaluu juba enne puru, klambitega seisis vaagnaluu kuidagi koos ja koperdas, tegelikult kasutas ta ratastooli, aga miks ta öösel trepist alla koogerdas, oma viga. Vana inimene, peaks juba oskama lugeda, koolis ka käinud, kepp oli tal ka uus ja sitkest kadakapuust.

Ühesõnaga - trepi tegin ma parima ja kui mu laps ja vanaisa saidki surma, siis on see nende süü. Ma ei pea panema trepile ette tõket, ma ei jäta ööseks valgust trepikotta, midagi pole vaja teha, sest trepp on korralik. Kui keegi hukkub, siis on see tema enda süü. Mina magan rahulikult edasi.

Kui su laps on üleval toas ja sa tead, et ta on unine, hirmul, tähelepanematu, palavikus, ta ei oska lugeda ja öösel hakkab ta nutma ja jookseb paanikas otsima isa ja ema ning võib kukkuda trepist alla ... kas sa siis magad rahulikult? Kas sa siis mõtled oma trepi headusest ja kiidad ennast?

Teine hea näide on sügav tiik aias, aga toas on 3 aastane laps ja 90 aastane vanur. Ma ju tegin korraliku tiigi, selle kaevas laitmatute paberitega kopamees, kopp oli uus ja tehniliselt laitmatu, nõlva kalle oli täpselt 45 kraadi, tiigi projekti tegi linna parim arhitekt ... ise lähen kodust ära ja muretseda pole vaja, sest TIIK EI OLE KUNAGI ÕNNETUSE PÕHJUSEKS. Tiigi ümber pole vaja ehitada mingit tõket ega aeda, sest ... õnnetuse põhjuseks pole tiik, vaid hoolimatud ja tähelepanematud inimesed. Mul on kodus isegi tiigi kasutamise täpsed juhised, seal on kirjas, et ... seljas peab olema päästevest, kaelas vile, enne tiigi kasutamist peab juhised läbi lugema, need on toas laua sahtlis või pööningul ... sahtli võti on ... kindlas kohas ...

Isegi advokaadid ei saa mulle midagi teha, sest tiik ja trepp on korralikud, mina pole süüdi, inimesed ise on hooletud. Või päike on süüdi. Kaevaku siis päikse kohtusse. Aga noh, laps ja vanur, need ei oska ju lugedagi, mis kohtusse kaebajat nendest ikka on. Surnud ka juba ... ei tee nad mulle midagi. Peaasi, et mina pääsesin ... selle peale meenub üks hea anekdoot :) Saadan selle Postimehele :) Las need liiklejad loevad. Anekdoot ise on selline: Kord töötas raudteel ametnik, kelle nimi oli Vahemets ... raudteel said alatihti surma inimesed ... seadus nr 1: rong ja raudtee ei ole kunagi õnnetuse põhjuseks ... midagi pole vaja teha ... advokaadid ei saa mulle ja raudteele midagi teha ... kaevake Päike kohtusse :)

Üks asjalik komm torkas silma.Ja kui palju miinuseid!!

MEIE TULEVIK ON SAMAL TASEMEL NAGU POSTIMEES/SAKALA!

http://www.sakala.ajaleht.ee/2890317/video-parsti-ulesoidukohal-toimunud-rongionnetusest

ÜKS ÄRAÜTLEMATA SISUKAS, INFORMATIIVNE JA ÕPETLIK VIDEO!

Kunagi sain sellise vastuse, kui kirjutasin, et Pärsti ülesõit vajab signalisatsiooni:

Tere!

Vastavalt Raudtee tehnokasutuseeskirja lisa nr. 4 (RAUDTEEÜLESÕIDU- JA ÜLEKÄIGUKOHA EHITAMISE, KORRASHOIU JA KASUTAMISE JUHEND) § 10.5 kehtib raudteeveeremijuhile tagatud nähtavuse nõue uute, rajatavate ülesõitude puhul. Seega juba olemasolevatele ülesõidukohtadele see nõue ei rakendu.

Muide, artikli, mis kirjeldab seda õnnetust, pläralat ma üldse ei soovita lugeda. See on tõepoolest kohutav tase!

Siiski, on ka mõningaid väga asjalikke kommentaare ja nende eest saab vaid kiita. Ning ime mis ime, polegi miinuseid laotud!

Raudteeületuskohad on muu liikluskorraldusliku arengu kõrval jäänud täiesti ajalooliseks :) Kui maanteel on nt mingi teetöödest tulenev oht, siis sellest teavitavad enamasti kümned märgid juba mitmeid kilomeetreid ette, on kiirusepiirangud , öösel vilkuvad kollased tuled jne jne. Ühesõnaga- tehalse kõik, et ka see viimane apaatne juht "üles äratada" ja ta sealt ohutult mööda juhtida.
Kuid ilma foorita ja tõkkepuuta raudteeületuskoht? Ja see pole selline, kus mingi manöövervedur 20 km/h kulgeb, vaid täiskiirusel liikuv reisirong! Kui sinna nt palgiveok oleks ette sõitnud, oleks vbl ka rongis mitukümmend ohvrit olnud.
Tõkkepuu oleks parim lahendus - isegi kui mõni seda eirab, siis sealt vahelt läbi sik-sakitada... 100 km/h ei saa! Ja väga selgelt on juhile arusaadav, et peab ohuga arvestama. Senist liikluskorraldust ülesõitudel võiks nt muuta nii, et kui tõkkepuud pole, siis oleks vähemalt 500m, 300m, 100m jne varem juba vilkuvad stop-märgid vms (kui raudteeületuskoht on kinni) ja vahetult ülesõidukohas mõlemal pool teed nt 1 meetrise läbimõõduga vilkuvad stop-märgid...
Kuigi ma ei arva, et minu jaoks neid vaja oleks, aga liiklusstatistika räägib midagi muud. Millal inimkond raudteeületuskohtade ohutuse osas edasi areneb???
Mõistlik oleks oht jädavalt likvideerida ja raudteed üles võtta. Reisijaid ju niigi rongi peale kokku vaid ühe linnaliinibussitäis. Ja kaubavedu raudteel kahaneb iga aastaga.


Muidugi järgnev on ajalooline! Pläraja, kes vist viimase kümne aasta jooksul ei ole mitte teragi tarkust juurde saanud! See on tõeliselt müstiline! Muuhulgas ka see, et see pläraja ei suuda mõista kõige elementaarsematki! Et rohkem ongi reisijaid Tallinnale lähemal ning  enamasti on kaugelt üle linnaliinibussitäie. Ma tõepoolest tahaks teada, kas peale ühe ja sellesama mõtte muid ei olegi olemas? Ning isegi kümme aastat ei muuda midagi?


Nii muidugi ei näe midagi ega aru ei saa....

Tohoo!

meenutades nädal tagasi oma akna all (st Tartu betooni ülesõidul juhtunut - siis ärkasin poolunest just rongi signaali, hirmsa kolaka ja koleda pika lohistamiskriiksu peale.
ülesõidu kell KINDLASTI EI HELISENUD.
Kusjuures heleda ilmaga ei piisa lihtsalt vaatamisest - uute rongide tuld pole näha ja liiguvad hääletult, vanad reisirongid tegid õrna sahinat - elroni reisironge pole üldse kuulda. nende vedurituld pole üldse näha päevavalges.
Ülesõidul tõkkepuud pole, kell ei helise, kell ei helise enam üldse Betooni ülesõidul, punane tuli vilgub küll, aga see on väga tuhm, kordades tuhmim kui tänavafooridel.

Kas mõni pläraja ei kuule? Või hoopiski ametnik ei näe?


siis ära ole hajameelne ja jälgi liiklusmärke, selleks sa ju autojuhtimist õppisid, et teada neid. Iga raudtee ülesõidukoha juures on juba 50 meetrit enne märgid üleval, et tuleb raudtee, vaata rohkem liiklusmärke ja ära mölise telefoniga klapid peas. Kahju on noortest inimestest, et surma said, aga ise on süüdi. Kõik raudtee ülesõidukohad on eelnevalt märgistatud.Tõkkepuid ei saagi iga maakolka ülesõidukohta panna, seda ei võimalda juba tehnilised asjaolud. Ja meil on nii palju kaabakaid ja idioote, kes selle ilmtingimata ära püüavad lõhkuda. Nii, et olge ise tähelepanelikumad ja hoolikamad, siis ei juhtu õnnetusi nii lihtsalt. Kurb, aga tõsi.

Kas tõesti ametnikud sellised, nagu Erik Arro kirjeldab?

Mind täitsa huvitab, kas sellel ülesõidul olid muidu ka eelnevad märgid? Tänase TV 3 klipi järgi tuli auto igatahes lauluga!

*************************************

18. 08.

Ei võeta õppust!
Ei võta õppust autojuhid. Ei võta õppust ka ametnikud. Parem oleks võinud suu kinni hoida. See, et rääkima hakkas, näitab vaid, et Erik Arro`l jpt on õigus - äärmine küünilisus! Oskamatus näha! Ja süüdimatus! Kui presidendi arvates peaksid sellised spetsialistid haakama ülesõitusid üle vaatama, siis saavad tagajärjed ka edaspidi olema kohutavad!


Väga ebameeldiv on vaadata, kuidas probleemist on tehtud süüdlase, mitte lahenduse otsimine. Inimene võib eksida ja eksibki. Mõni inimene ei eksi isegi ise vaid satub ohvriks kellegi teise eksimuse mõjul. Milles oli näiteks süüdi selle BMW kaassõitja, mõlema hukkunu lähedased?
Raudteeülesõidukohad on ohtlikud ja nõuavad järjest enam ohvreid. Vaja on lahendusi, mitte ülimalt nüridat ja küünilist näpuga näitamist!

Õnneks mõistavad seda juba paljud, et tegemist häbiplekiga, mitte särava helkuriga!





3 comments:

  1. Ma ei tea, kas need kommenteerijad on noored, aga mina nendega küll ei nõustu. Vastupidi, minu arust peaksid raudteede arendamise plaanid olema palju ambitsioonikamad. Haapsalu raudtee taastamine ning Aegviidu-Tapa lõigu elektrifitseerimine oleksid esimesed asjad, mis ära teha tuleks. Hiljem ka Rapla lõigu elektrifitseerimine ja ehk ka Valga-Koidula reisirongiliikluse taastamine (kasvõi mingite vanade rongidega). Üle pingutada me ei saa, aga ei usu, et need projektid Eestile üle jõu käiksid.

    Laenuga on nii, et Eesti ei tohiks seda nii väga karta. Riigi laenukoormus on ju ELi väikseim ja meie heas korras rahandus ning Euroopa rekordmadalad intressid peaksid tähendama ka praegu väga odavaid laene. Mõistagi tuleb olla ettevaatlik, aga raudtee on väga turvaline investeerimiskoht - liikuda on inimestel (ja kaupadel) alati vaja ja nende keskkonnasõbralikkus meeldib ka Euroopa Liidule.

    ReplyDelete
  2. Tänu, Anonüümus!

    Vägagi nõus!

    ReplyDelete