Blog Archive

Sunday, July 17, 2016

Koolitus Elronile.


Tore! 

Mis sunniks aga Elronit iga päev tegudele? Ja mis sunniks Eesti Raudteed ja MKM-i tööle?

Olen sellest korduvalt varemgi kirjutanud, aga teen veel ühe tasuta koolituse!
Edusamm seegi, et kahte kohta on ilmunud teede numbritega tablood.


Miks aga üks neist kahe-, teine ühepoolne? Kas ehk 6-nda tee poolt ei oleks olnud ka hea vaadata teede numbreid?
Muidugi, siis tuleb kõigepealt Eesti Raudteel tööle hakata. Teede numeratsioon tuleb ümber teha. Jätta "reservi" need, mis on planeeringuga jäetud võimalikeks lisateedeks ning üksiti nimetada siis ülejäänud teed ümber järjestikuliselt. Ja KOHE!



Paremalt poolt tuleb piirdesse teha läbipääsud ja rööbaste asemele trepp. Koos istepinkidega. Sest:
1. saab vähemalt 1., 4. ja 5-ndalt teelt saaks ümber istuda 6 teel olevale rongile ilma ülipikka vahemaad läbimata (ei suudeta ju sageli ronge kõrvuti teedele vastu võtta!).
2. 1. teel olevale rongile ei saa minna paremal näha olevat perrooni mööda, see on lühike. Vahel eksitakse ja....jäädakse jälle rongist maha!



Kasu on sellisestki väikesest liigutusest, mis lisaks siia ekraanidele teede numbrid.

Üllatav on aga ka see, et suurel, Selveri eesosas asuval tablool, ei ole hilisemate rongide puhul tee numbreid kirjas????




Teede otstes olevad tablood, mille käivitamiseks kulub aastaid, saaks senikaua tagada skemaatiliselt teede asendipaani. Ootesaalis ju on!? Või pole Elronil nii suurt paberilehte?


Ja need tablood peaks olema tulevikus paremini nähtavad. Keilas olev on kribu ja eriti päikselise ilmaga ei näe midagi.






Ainuke kell, mille leiab väljas ringi käies. Miks?





Sai korduvalt räägitud, et 1. tee tabloo tuleb panna 1. tee äärde, mitte siia, kuhu see pandi! Pildistasin selle nurga alt, kustkaudu enamus reisijaid tuleb. Ning 1. tee tabloo suunab visuaalselt "valeinfole", vägagi paljudele jääb mulje, et see tabloo käib hoopis 4-nda tee kohta.
Nagu ütlesin, sai ette hoiatatud, aga näed, ei kuulata! 4. tee tabloo peaks olema keskel, mitte vasakus ääres. Ja 5-nda tee oma kas keskel, või paremal pool. Sest olen isiklikult ja korduvalt näinud, kus viimasel hetkel tulijad suunduvad "vasakule", kus perrooni ei ole! Ning jäävad rongist maha!




Enam väiksemat silti ei saanud panna? 

Igatahes, kui need väiksemad asjad saaks tehtud, oleks juba suur samm edasi.


4 comments:

  1. Olen ka ise mõelnud, et miks suurel tablool pole kirjas kõikide väljumiste / saabumiste puhul tee numbrit ja ainus põhjus, mis pähe tuli, et äkki ei tea jaamakorraldaja veel isegi kuhu ta poole tunni pärast rongid suunab ?Lähematel väljumistel/saabumistel on number olemas.Ma arvan, et neil on mingi üldine kondikava selleks kuhu teele rongid saata, kuid kui mõni rong jääb hiljaks, siis lükkab see kogu plaani sassi. Ei saa ju hilinenult saabuvat rongi suunata teele, kust mõne minuti pärast peaks juba teine rong väljuma , pikk Moskva rong ei sobi iga platvormi äärde jne.

    Muud vabandust ei osanud nagu välja mõelda.

    Balti jaam töötab läbilaskevõime piiril ja isegi teede arvu suurendamine jaamas ei aita palju, sest Paldiski mnt viaduktile neid üle kolme mahutada niikuinii ei saa. Kogu Viljandi/ Pärnu, Tartu ja Narva suuna rongide jaoks on viaduktil vaid 1 tee ja see on paras pudelikael.

    Viadukti laiendamisele on vastu aga muinsuskaitse, sest ütlevad, et see on kaitse all olev ehitis ja seda muuta ei tohi.

    Nii et Balti jaamal jätkub probleeme ka tulevikuks.

    ReplyDelete
  2. See on õigus, et 1 .teega on üldse jama peale seda kui perroonid eurokõrgusele viidi. Tee jaamahoonega külgnevat osa ei kasutata,piire on ees, kuid rööpaid hoitakse maas.Kas nad hoiavad seda mõne eriti pika rongi vastuvõtmiseks ? Oleks ju tõesti kena kui seal oleks ooteala hoopis istepinkidega, kuid kahjuks meil ei taheta perroonile neid pinke kuidagi panna. Kardavad vist, et asotsiaalid seal end sisse seavad, hakkavad Walteri õlut jooma ja teevad muud pahandust. Kuid ka ontlikul kodanikul oleks ilusa ilmaga hea väljas perroonil istuda rongi oodates selle asemel, et püsti seista nagu tunnimees .

    ReplyDelete
  3. Tänud põhjalike kommentaaride eest!

    Tundub, et muud põhjendust tõesti ei ole. Kuigi üldine kondikava on tõepoolest olemas. Mõnes mõttes võib ju püüda vältida tablool muudatusi, sest ega reisija ei peakski passima tabloo all, suu ammuli. Kuid kui mujal (ka ootesaalis väiksel ekraanil) neid andmeid ei ole, siis...kas peab resija ikka ja jälle igaks juhuks kaema tulema?

    Balti jaamas on perspektiivis ette nähtud neljanda niidi tegemine viaduktile. Millal, see on aga eesti Vabariigis küsimuste küsimus. Seda enam, et ehk peagi pole pärnu rongegi, sest RB viib need Ülemistele? see päästab muidugi vähe.
    Küll aga aidanuks pöörmete lisamine Lillekülla, ajal, kui seal oeks peroon tagatud kõigile kolmele suunale. ka selle kohta sai ettepanekud tehtud, AUHIND läks aga teistele, neile, kes joonistasid Lilleküla terminali visiooni! Pöörmed võimaldaks kasutada teisi peateid erinevatelt suundadel juba mõni minut varem, vabastades sellega mõne teise peatee liikluseks.
    Probleeme jätkub, sest EVR-il ja MKM-l puudub selge siht silme ees. Kõike tehakse jupiti. Ahjaa, Parts süüdistas Lilleküla terminali puudumises Tallinna linna. Tallinna linnal aga süüd pole, kui, siis vaid korraliku kõnnitee puudumises staadioni poolel.....

    ReplyDelete
  4. Ma isegi arvan, et keegi 1. tee puhul lihtsalt ei mõelnud. Jah, kaugrongi vedur haagib ennast lahti ja tõmbab vahe sisse, aga see pole piisav põhjus. Üldiselt aga tänapäeval ei tule nii pikki ronge, et ulatuks üle 1, tee perrooni pikkuse. Olid ajad, aga....
    Ja kui tuleks, eks siis peaks erakorralistel juhtudel ikka tee pikkusega arvestama.

    Muidugi on pinkide ja asotsiaalidega probleemid. Aga kui need lagastajad siiani kedagi ei huvita, siis miks neid karta? Nagunii nad ju on kohal?

    Jutt vajadusest tagada sellises vaksalis (väikses hoones) koos muu vajalikuga politseipunkt, on korduvalt jutuks olnud. Aga paraku....

    ReplyDelete