Blog Archive

Wednesday, January 18, 2017

Jüri Ratas - demagoogia või hoolivus?

Mind on sellele artiklile mõtlemine lausa lõbusaks teinud. Kuigi sisimas kipub aina rohkem keemistemperatuuri saavutama, kui juba pikka aega, aastaid, mõtled sellele, kui asjatundmatult meil asju tehakse! Pole siis ime, et oleme seal, kus me oleme, öökiva siili juures külitamas....


Maakonnaplaneeringute dokumentides on Harjumaal võimalike lisapeatuse kohtadena kirjas Assaku, Luige, Saku ja Kurtna, Raplamaal Kohila ja Järvakandi ning Pärnumaal Kaisma, Tootsi, Kilksama ja Häädemeeste.

Tegelikult pole siin tehnilisest küljest vaadatuna mitte mingit vahet, kas Jüri Ratas puhub demagoogiat või püüab rahvale meeldida ja Rail Balticut suupärasemaks teha!!! Küsimus on ikkagi selles, et ministrid, ammugi peaministrid  EI TOHIKS KUMMALGI JUHUL SÕNUDA RAHVALE NII ASJATUNDMATUID ASJU!!!
Kujutage nüüd ette, et minister Simson või nõunikud annavad nõu Viljandi raudteel effektiivsust tõsta! Ning liinilt võetakse ära Olustvere, Sürgavere, Ollepa, Türi, Keava, Rapla, Hagudi, Lohu, Vilivere, Roobuka, Kiisa, Kasemetsa, Liiva ja T-Väike peatused!?!? Ajuvabadus? Aga just sellist "kohalikku liini" pakub meile Ratas ja maakonnaplaneeringud! Kes saab aru asja absurdsusest ja koomilisusest, see saab. 
Muidugi, siin on veel lisatotruse nüanss - RB kulgeb paralleelselt Viljandi raudteega poolel maal, seega on tulevikus tõenäoline Viljandi liini sulgemine. Halvimal juhul. Parimal juhul ehitatakse see kuskil Kaisma metsadest ümber Viljandini eurolaiuseks. Aga sellise trassina on see järjekordne totrus, nii et hüvasti, viljandikad ja türikad!

RB PEAB KULGEMA MÕTESTATUD TRASSIL! Seega on ainuvõimalik trassi muuta ja tagada vähemalt 20 peatust Iklani! Sest 10 (sellise) peatuse puhul on kohalik rongiliiklus absoluutselt mõttetu, trassil, millel pikkust üle 200 km ja peatustest ei saa kohati isegi maakonnakeskustesse!!!!!!!!!! Seega ei ole mõtet ka neid peatusi välja ehitada!

Ühe kohaliku peatuse ehitamine võib maksta umbes 10 miljonit eurot.

Kumb see siis on, hoolivus või demagoogia? Pigem viimane! Ratas vallandagu oma nõunikud või mõelgu ühe peatuse kohta välja öeldud hinna peale! 10 miljoni euro eest saaks liinile ehitada ca 10-20  peatust! Järelikult on keegi "sponsoritest" andnud teada oma soovist teenida vaheltkasuna ca 8 miljonit!? Ehk sii 10 peatuse puhul 80-90 miljonit eurot? Vaata, kui kergesti võib tilkuda sellele totrusele miljoneid lisaraha...
KESKERAKONNALE PREEMIAKS LIGI 100 MILJONIT RB LÄBISURUMISE EEST?



5 comments:

  1. anonüümsus garanteeritudJanuary 23, 2017 at 12:36 AM

    Kohalikud rongid - tihedad peatused, jaamad - tähendavad ka täiendava 1435 mm veeremi soetamise vajadust. Rahvusvaheline rong seda kohalikku ju tegema ei hakka. Ja porgandid on 1520mm.

    Kas sellest üldse on kuskil räägitud?

    ReplyDelete
  2. Tänud!
    Läheks natuke ajas tagasi. Alguses räägiti üldse vaid kaubarongidest, siis tpoodi teemaks ka rahvusvahelised. Peaks üles otsima, kas nimeliselt ka on teada sellise pärli pakkuja, nagu, et "6 rongi päevas 2-tunnise vahega kuuel päeval nädalas"!?

    Tollal kirjutasin ka korduvalt, et igal juhul peab olema ka kohalik liiklus. Ja kui aus olla, siis ma eelistan siiani Pärnu kaudu varianti vene laiusel. Kolm Balti riiki saab ühendada ja pikemad sõidud tuleb siis teha kas ümberistumisega Kaunases või muudetava rattavahega veerem.

    Lisakoosseisude muretsemisest ei ole otseselt vist keegi rääkinud. On olemas ka teoreetiline võimalus, et oleks ühed ja samad koosseisud nii kiirr- kui "piimarongideks". Lihtsalt koosseise on rohkem vaja. Muidugi on see variant (eurolaiuse) juures mõeldav, sest üldjuhul ei ole ju mõtet panna ronge sõitma näiteks Tallinn - Urge (Kohila)!? Selle 10 peatusega metsade vahel pole ju vahet, rong saab sõita samuti Tallinnast Kaunaseni, sest ainuke mõte saabki olla täisliinidel. Just nimelt juhul kui peatused asuvad metsade vahel, mitte asulates. Sest praktiliselt ühestki väiksemast mainitud peatusest ei oleks kardinaalselt erinevat reisijate arvu, see võib olla (piimarongidel) samasugune nii Häädemeestel kui Urgel, Salacsgrivas ja Assakul. Selline oleks tulemus Ratase süsteemis.

    Nii et asi on igatepidi mäda ja mõttetu! Miks Ratas teeb näo, et ei mõista?

    ReplyDelete
  3. Muidugi, siin peaks küsima ka maakonnaplaneeringute tegijatelt, kuidas selliste rumalusteni jõuti+
    Aga paraku saavad vastused olema sama mõttetud kui need peatused.....

    ReplyDelete
  4. Muide, suhtlusmeedias tuleb mul või Ülol või kellelgi teisel väga sageli asju uuesti ja uuesti kommenteerida ja selgitada. Et Ülo väga lihtsalt ühe selgituse just feissaris kirja pani, siis kopeerin selle ka postituste juurde.
    Tõsi, minu jaoks on need sõidud Riiga ja Vilniusesse 10-30 minutit pikemad, sest eeldan ka mõningaid lisapeatusi kaugrongidele, nagu Märjamaa (kui kulgeb VB kõrval), Häädemeeste, Salacsgriva (+ veel mõni peatus Lätis) jne. Ja ikkagi oleks selline rongiliiklus kordades parem kui miski muu, eeldusel, et sõiduplaan on TASEMEL!

    Ülo Mälgand Ma ei viitsi kummaliste ja emotsioonidel põhinevate postulaatide üle vaidlema hakata. Toon vaid mõned numbrid, mis räägivad enda eest. Tallinnast Riiga sõidab buss täna 4.20. Ükskõik, mitu rada sinnapoole kulgeks, oleks pool aastast sõiduaeg ikka 4.20, sest kiiruspiirangud meie kliimavööndis maanteel enamat ei võimalda. Lennukiga kestab lend 50 minutit, kuid lisame siia lennujaama ja linnasüdame vahel liikumise ning reisile registreerumise/lennujaamas passimise aja + ummikud teatud kellaaegadel linnasüdame ja lennujaama vahel liiklemisel. Nii lühikese distantsi puhul on lennuk igal juhul suhteliselt kehv lahendus ja elu näitab, et lennuliikluse tihenedes kolitakse lennujaamu linnadest eemale. Ka Tallinna lennujaama hakkab see oht peagi ähvardama, kuna 4 maandusmiskoridori kulgeb otse üle kesklinna. Lennufirmasid sellised lühidistantsid eriti ei huvitagi, ikka rohkem pikemad vahemaad. Kui RB ehitada olemasoleva Pärnu suunalise koridori baasil tavaraudteena kuni 160 km/h (ca 330 km. distants) tähendaks see, et Tallinnast saab Riiga 2 tunni ja 40 minutiga. Veelgi rohkem muutub olukord rongi kasuks distantsil Tallinn-Vilnius/Kaunas, kus rong kataks vahemaa 4 tunni ja 20 minutiga. S.t. et rong jõuab Tallinnast Vilniusesse sama ajaga, mis Buss Tallinnast Riiga. Vahe on üüratu. See kõik tähendab seda, et liikumine Balti linnade vahel tiheneb oluliselt, sest Euroopa senine kogemus näitab - kui on kiire ja mugav ühendus (aga rong on alati mugavam kui buss ja autoga võrreldes "köed vabad"), siis seda hakatakse kasutama. Täna selline ühendus puudub, järelikult puudub ka tahtmine kasutada.

    ReplyDelete
  5. Muide, suhtlusmeedias tuleb mul või Ülol või kellelgi teisel väga sageli asju uuesti ja uuesti kommenteerida ja selgitada. Et Ülo väga lihtsalt ühe selgituse just feissaris kirja pani, siis kopeerin selle ka postituste juurde.
    Tõsi, minu jaoks on need sõidud Riiga ja Vilniusesse 10-30 minutit pikemad, sest eeldan ka mõningaid lisapeatusi kaugrongidele, nagu Märjamaa (kui kulgeb VB kõrval), Häädemeeste, Salacsgriva (+ veel mõni peatus Lätis) jne. Ja ikkagi oleks selline rongiliiklus kordades parem kui miski muu, eeldusel, et sõiduplaan on TASEMEL!

    Ülo Mälgand Ma ei viitsi kummaliste ja emotsioonidel põhinevate postulaatide üle vaidlema hakata. Toon vaid mõned numbrid, mis räägivad enda eest. Tallinnast Riiga sõidab buss täna 4.20. Ükskõik, mitu rada sinnapoole kulgeks, oleks pool aastast sõiduaeg ikka 4.20, sest kiiruspiirangud meie kliimavööndis maanteel enamat ei võimalda. Lennukiga kestab lend 50 minutit, kuid lisame siia lennujaama ja linnasüdame vahel liikumise ning reisile registreerumise/lennujaamas passimise aja + ummikud teatud kellaaegadel linnasüdame ja lennujaama vahel liiklemisel. Nii lühikese distantsi puhul on lennuk igal juhul suhteliselt kehv lahendus ja elu näitab, et lennuliikluse tihenedes kolitakse lennujaamu linnadest eemale. Ka Tallinna lennujaama hakkab see oht peagi ähvardama, kuna 4 maandusmiskoridori kulgeb otse üle kesklinna. Lennufirmasid sellised lühidistantsid eriti ei huvitagi, ikka rohkem pikemad vahemaad. Kui RB ehitada olemasoleva Pärnu suunalise koridori baasil tavaraudteena kuni 160 km/h (ca 330 km. distants) tähendaks see, et Tallinnast saab Riiga 2 tunni ja 40 minutiga. Veelgi rohkem muutub olukord rongi kasuks distantsil Tallinn-Vilnius/Kaunas, kus rong kataks vahemaa 4 tunni ja 20 minutiga. S.t. et rong jõuab Tallinnast Vilniusesse sama ajaga, mis Buss Tallinnast Riiga. Vahe on üüratu. See kõik tähendab seda, et liikumine Balti linnade vahel tiheneb oluliselt, sest Euroopa senine kogemus näitab - kui on kiire ja mugav ühendus (aga rong on alati mugavam kui buss ja autoga võrreldes "köed vabad"), siis seda hakatakse kasutama. Täna selline ühendus puudub, järelikult puudub ka tahtmine kasutada.

    ReplyDelete