Tänases Postimehes rääkisid ühistranspordi tulevikust Mootor Grupp omanikud Hannes Saarpuu ja Hugo Osula ning Elroni juht Andrus Ossip. Vägagi huvitavad artiklid olid. Osula ja Saarpuu on kuuldavasti loobunud rongide muretsemise plaanist ja teataval määral see täiesti mõistetav. Sest kindlust Venemaa ühendustega ju pole, sellest andsid tunnistust ka hiljutised juhtumid piiril nende bussidega. Ja kas tingimata peakski (rahvusvahelise) rongiliiklusega tegelema eraomanikud? Ei pea, sest eelkõige on see riikide huvides, et oleksid normaalsed sõiduvõimalused ja -ühendused. Väga sageli armastatakse küll rääkida, et riik on halb peremees, kuid miks jäädakse vait siis, kui küsida, miks riigiametnikud ja poliitikud pole siis asjalikumad ja asjatundlikumad?
Mul tuli neid lugusid lugedes meelde omaaegne Eesti Raudtee pressiesindaja Urmas Glase ja tema kuulus "raudteejaam pole puhkamisekoht"-saaga. Mis sellest kõige rohkem meelde jäi? See, et paremaid ootetingimusi polegi vaja rongipeatustes, sest "reisija tuleb jaama paar-kolm minutit enne rongi"? See ka. Aga veelgi rohkem soovimatus õppida. Tollase artikli kommentaarides oli hiigelpalju toodud näiteid, kuidas ja miks alati nii ei ole. Kas Glase luges neid? Ei tea. Usun, et luges. Aga arusaamiseraasugi ei paistnud tekkivat. Sest hilisemas artiklis kuskil selsamal teemal oli jutt sama. Arusaam ja teadmised polnud grammigi paranenud! Ja see jäi meelde enim.
Kas bussiärimehed ja riigiametnikud on arusaajamad? Kohati kindlasti. Kuigi Saarpuu ja Osula on parajalt hea keerutamisoskusega ning (suhtlus)meedias kõigest ei räägi kergekäeliselt. Siis nad siinse artikli järgi on juba edusamme teinud. Vähemalt saavad nad nüüd aru, et reisijate arvu saab kasvatada eelkõige "autodest ülemeelitamise kaudu" või vähemalt püüavad sellise mulje jätta! Jutt oli asjalik ja paljuski õige. Paraku on neil aga Andrus Ossipiga vähemalt ühes asjas samasugune arusaam - peatusteta sõidu kasulikkuses!
Aga mis siis kui ARRIVA võtab selle turu käest ära?
Omal ajal oli Ossipi arusaam asjust viletsam.
http://tarbija24.postimees.ee/2956301/ossip-rohkemate-rongide-korral-seisaksid-need-kasutult
Ei olnud asjad nii lihtsad, nagu ta arvas. Aga tundes süsteemi peensusteni võib päris palju ridade vahelt välja lugeda. Muide, vahel vist ka poliitikud ei oska seda teha, sest kuidas nad muidu sageli asjadest aru ei saa. (Või ei taha saada, see sama küsimus, nagu, et kes oli enne, muna või kana.....)
http://majandus24.postimees.ee/4058979/uhistransport-seisab-silmitsi-pohimotteliste-muutustega
Nagu näha, on tegelikult ka Ossip muutunud. Teadmisi veidi kogunud ja kohati hakanud ka asja sisu tabama. Küllap mõistab nüüd, et "päevasel ajal on võimsust üle" küll, aga et see peaks ka tähendama, et on jõudnud nüüd arusaamale, et osaliselt "tühisõidud" on need, mis täidavad muuhulgas ka tippaja ronge. Kas on mõistnud? Küllap veidi, aga paraku siiski mitte piisavalt. Vaatame siis ja analüüsime. Muuhulgas ka seda, et kas minul ikka enamasti õigus olnud või mitte.....
Lähiaastatel
saavad ühisveonduses järjest olulisemaks eri transpordiliikide
integreerimine ja mobiilsus tervikuna, kinnitab Elroni juht Andrus
Ossip. Rail Baltic tõstab tema sõnul kindlasti
välisettevõtete huvi Eesti ühistranspordituru vastu.
Küsimusele,
mis võiksid olla lähiaastate põhilised arengusuunad Eesti
ühisveonduses, ütleb Ossip, et koondaks need kolme märksõna alla:
ekspressliinid, eri transpordiliikide suurem
integratsioon ning keskkonna säästmine.
Nii ongi, sarnasus bussiärimeestega on ilmne Üldiselt on ju jutt õige, aga tulemus ja tegutsemine ei viita siiski sellele, et sisu oleks täielikult selgeks saanud. Ma ei imesta, kui Saarpuu ja Osula ei huvitu Märjamaast või Põltsamaast või Riisiperest. Aga riigiametnik, kes on ettevõttes, mis otseselt seotud regionaalpoliitikaga, peaks juba olema mõistnud - BARLANKS on tähtis! Ehk tasakaal. Ja kuigi olen sellest korduvalt kirjutanud, et ka ekspressliinide ja tavarongide vahel peab olema tasakaal, siis ometi seda ei ole ja ei ole seda mõistnud ka Ossip. Hiljutises teleintervjuus ta mainis ekspressliinide ehk suuri kohti ühendavad liinid "on oluliselt vähemate peatustega". See tõestas, et arusaam on puudulik. Olen korduvalt selgitanud, et Aruküla ja Raasiku rongil 210 tooks juurde lisareisijaid (mitte palju, aga teatavasti tähendab iga lisareisija sageli seda, et ta sõidab ka teises suunas, mitte ei jää autosse, koju või ei koli maakohast minema. See ongi regionaalpoliitika. Samamoodi olen korduvalt rääkinud, et hukutav on mitmetunnised, isegi kuni kaheksatunnised pausid rongiliikluses, olgu siis Lehtses, Tabiveres, Keavas, Vastse-Kuustes või paljudes muudes kohtades. Mis sest, et Tartus elab kordades rohkem inimesi kui Tabiveres (taas peab au andma Igor Gräzinile, kelle veidi ülepakutud sõnade järgi on üks Tabivere (laps) elanik väärt tuhandet linnaelanikku. Igal juhul nad ongi väga palju väärt, sest nende ümber on veel tuhandeid teisi asulaid, külasid ja kohti, kus elatakse ja kuhu tahetakse sõita.
«Arvestades
inimeste koondumist suurtesse tõmbekeskustesse ja ka valitsuse soovi
viia märkimisväärsel hulgal töökohti Tallinnast mujale, näeme eesmärgina
kasvatada just suuremate keskuste
kiirete transpordiühenduste arvu,» rääkis Ossip, miks ekspressliinide
olulisus lähiaastatel kasvab.
Jah, õige, ekspressliinide olulisus kindlasti kasvab. Aga nagu ütlesin, seda ei tohi BARLANKSIST välja ajada, sest tagamaade tähtsus tulevikus samuti kasvab. See töökohtade viimine mujale on muidgi läbimõtlemata tegevus, seda enam, et neid sellesama ühenduste ajakulu pärast ei tohiks viia Narva, Võrru või mujale ääremaale. Kui üldse, siis ikka Kesk-Eestisse, sinna, kuhu on head maantee- ja raudteeühendus. Elroni kontori võiks ju ka viia Vägevale?
Nii
kavandabki Elron näiteks järgmise aasta sõiduplaani esimest
ekspressrongi Tallinna-Narva liinile ning sellele järgnevatel aastatel
Tallinna-Viljandi liinile.
Sarnaselt
Hugo Osulaga juhib ka Elroni juht tähelepanu eri transpordiliikide
integratsioonile, mille taga on nii uute teenusepakkujate, näiteks
sõidujagajate esilekerkimine kui ka tehnika
areng tervikuna.
Kassanäe!? Nüüd oleks päris huvitav näha, kas tõemomendini jõuab ka Ossip? Hiljutises kirjas Maanteeametile jt, sh Elroni-Ossipile, tõstasin just Tabivere teema. Ja vähemalt Aivar Kokk andis ekraanil lubaduse, et Tabiveres lisatakse peatus ühele rongile. Kas siis kohalike arvamuste ja soovide järgi? Või võimalusel "vähima potentsiaaliga rongile", et tõestada selle "integratsiooni" mõtettust, millest ometi sageli armastatakse rääkida? Või lisada hoopiski katseliselt kõikidele kiirrongidele? Sest integreerimine erinevate transpordiliikide vahel ei kipu õnnestuma, kui osatakse näha vaid ÜHTE ASPEKTI!
Kui nüüd rääkida Narvast ja Viljandist, siis kuidas teha, et asjad BARLANKSIS oleks? Tegelikult o see ülilihtne - ei tohi minna mitte "ekspressil oluliselt vähem peatusi kui tavarongil", vaid leida peatused kaardil, analüüsida seal olevate reisijate arvu (Elroni statistika seda aga ei võimalda, toimib vaid tsoonide korral), vaadata avatud silmadega ringi, mõelda turismisektorile, vaadata, kus Saarpuu-Osula tandem sõidab, kus mitte (tegelikult muidugi bussid üldse, aga neile hea mõelda, kui tuleb meelde vaidlus Tartu rongidega konkureerimise teemal ja vahepeatused), jne jne. Ning tagada kõigile maksimaalselt head võimalused. See ei tähenda, et peatuma peaks ekspress Kabalas, küll aga näiteks Vaivara. Juhul kui just sel ajal seal bussidega kitsas. Või Kohtla-Nõmmel hoopiski, kui aeg sobib rohkemaarvulisteks ekskursioonideks Kaevandusmuuseumisse. Ühesõnaga, nii lihtne see ongi!
Siin siis aga selle peatusega seonduva tagamaadest, mis nüüd indikaatoriks integreerimise temal. Elistveres, kui riigametile, RMK-le kuuluv ettevõtmine. Palamuse, kus riigi toetusel tegutsev muuseum. Või ka Jääaja Keskus Äksis. Ja veel nii mõndagi, kus küll tegutsevad eraettevõtjad, aga nendelegi peab riik panustama, sest maksud tulevad ju paljuski oma inimeste taskust!?
Eestis
tähendab see eelkõige kohaliku maakonnaliikluse, rongiliikluse ja
linnade ühistranspordi suuremat sidumist ning taskukohase hinna tagamist
nende transpordiliikide kombineerimisel.
Ossip ütleb veelgi täpsemalt, toobki mängu populaarse sõna "maakonna" ehk siis maaelu kujutelma! No eks vaatame, kui väga tegelikkuses hoolitakse maakonnaliiklusest! Millegipärast, et juba pea 5 aastat ja rohkemgi tagasi oli arutelu Hageri-Aespa-Kasemetsa- Saku-Laagri...., Rõngu-Palupera-Otepää-Kuutsemäe jt bussiliinidest, seotuna rongidega. Kus need on? Kuidas ikkagi saab olla nii, et riigil ongi nii viletsad juhid, et riik on halb peremees? Kas te olete selle kohta endale mõttes küsimusi esitanud? Mina olen ja ülisageli, sest olen nende viletsat juhtidega väga palju asjaajamistes kokku puutunud. Tõsi, õnneks on ka teistsuguseid, aga neid on vähe. Miks? Kas ehk seepärast, et meil ruulivad PRESSIESINDAJAD, kes ongi lükatud tanki, varjamaks asjatundmatust? Või soovi tegeleda töötegemisega? Või mitte näidata hoolivust välja?
Veelgi huvitavam on jutt taskukohasest hinnast (muide, seda mainisid ka Saarpuu ja Osula). Kas Ossip SEDA mõistab, mida tähendab taskukohane hind?
«Elron
juurutab sellel aastal uut piletimüügisüsteemi, mis lisab mugavamaid
pileti ostmise võimalusi ja loob eeldused integratsiooniks teiste
ühistranspordi teenuste pakkujatega,» märkis
Ossip.
Ei, vist ei mõista. Mulle meeldib, et KE, sh ka Simson, räägivad tasuta maakondlikust transpordist. Selle valguses peaks olema iseenesestmõistetav, et ka elektrirongid oleksid tasuta! Ometi, jutt kallite uute piletisüsteemide rakendamisest toob hoopis kaasa vägagi suure kulude kasvu Elronile! Kuidas küll plaanitakse tagada "taskukohast" hinda, kui kulutusi suurelt kasvatatakse?
Keskkonna
säästmise toob Elroni juht välja seetõttu, et kuigi rong on
transpordiliigina keskkonnasäästlik, on Eestil endiselt väga väike osa
raudteest elektrifitseeritud. «Samas on
elektrirongil keskkonna säästmise seisukohast selge eelis diiselrongi
ja maanteetranspordi ees,» sõnas Ossip.
Nii
usub Elroni juht, et sarnaselt Rail Balticuga on ka olemasoleva
raudteevõrgu laiendused tulevikus suunatud keskkonnasäästlikumatesse
lahendustesse. Näitena toob ta raudteevõrgu
laiendamise Haapsalu suunal või siis elektrifitseeritud raudtee
pikendamise Aegviidu-Tapa suunal.
Jaa, Haapsalust ja ka Aegviidu-Tapa elektrifitseerimisest olen ammu rääkinud ja see täiesti õige jutt. Elektrifitseerimisega muide ongi nii, et siingi peab olema BARLANKS. Kui ronge eeldatavalt (elektriveol) lõigul vähe, peab kaaluma kas selle võrgu mahavõtmist või hoopis kuhugi lisamist. Kõik peab olema BARLANKSIS! Kas Ossip teab, mitme rongipaari juures ööpäevas on elektrifitseerimine mõttekas. Kunagi oli selle alampiiriks 60, nüüd 20 rongi? (Viimase on välja arvutanud Priit Humal, kuigi ma kahtlen selle arvestuse täpsuses, liiga kallutatud ollakse lauselektrifitseerimise suunas - kus on BARLANKS?).
Haapsalu rong on loomulikul tugev arengumootor. Aga sealgi ole omad pisikesed ohud. Näiteks on Elroni (Ossipi) "spetsialistid" selsamal valel teel, mille ka Ossip isegi sageli eksleb. Näiteks võib tuua nende arvamuse, et esialgu piisaks 6 rongis päevas! Ja et Nigula (Leediküla) peatus on sama, mis Ollepa! No ei ole! Ja kui Lääne Maavalitsus kuulab selliseid põhjendamata argumente, siis tekivad ka seal väikesed, aga kaugeleulatuvad muudatused. Näiteks ei saa käivitada aastakümneid integratsiooni, nagu juhtus Vastse-Kuustes ja paljude muudes kohtades. (Õnneks ei pidanud ma sel teemal EVR-i pressiesindajatega rääkima, kuigi kogu tollase asjaajamise vältel keeldus Eesti Raudtee üldse suhtlemast, tehes seda läbi MKM-i, valetades ja hämades. Või suht massiline (võimalik) juurdevedu häirib Vana-Taeblat, suurendab kokkuvõttes oluliselt kütusekulu jne, ehk siis tekitab jällegi keskkonnaalaseid nüansse. Või massiliselt Noarootsi suunale kulgev rattaturism saab küllalt olulise võidu "kokkuhoitud" kilomeetrite näol. Seda kõike tuleb mõista! Kas sellist riiki me tahtsimegi?
Kolme
Balti riigi plaan ehitada Rail Balticu kiirraudtee on Ossipi sõnul juba
suurendanud rongioperaatorite huvi Eesti vastu. «Näiteks leidis
mõni nädal tagasi Äripäevas kajastamist
Deutsche Bahni tütarettevõtte Arriva huvi ja soov siseneda Eesti
bussiteenuste turule, olles samas ka väga suur reisirongiteenuse
operaator,» kirjeldas Elroni juht.
Ossip
avaldas lootust, et Rail Balticu operaator leitakse rahvusvahelise
konkursiga. «Teadmata praegu täpsemaid tingimusi ja nõudmisi, on väga
raske hinnata, kas sellisel hankel osalemine
oleks Elronile jõukohane,» sõnas ta.
Ah et siis soovime siia ärimehi? Pakkudes neile maksumaksja kulul liiga kolossaalset ja mõttetut ning mitte keskonnasäästlikku raudteed ning meie maanteid? Oskamata sealgi aru saada kasvõi sellesama integratsiooni tähtsusest? Huvitav, kas siin ongi üks konks peidus, meelitades siia Arriva ja tasuks kuluka raudteesõidu kompenseerimiseks pakkudes veel ka soodsaid bussiühendusi, tehes sellega karuteene oma ärimeestele? Huvitav, kas keegi oskab öelda, mida Arriva arvab Märjamaast või Elistverest või Nuustakust?
Aga tühja kah, ehk polegi põhjust muretsemiseks? Tuleb uus põlvkond? Eeei, ettevaatlik peab olema! Sest selle hulgas torkavad silma hoopis sellised, nagu pildil! Pääskülas oma rattakökatsiga mööda pinke hüpates (noh, need, mid Elron nimetab istepinkideks) . Ja märkuse peale, kuidas ei tohiks käituda, oldi hoopis kõvemad, kui "meie ajal" - valmis kohe kohtusse andma pildistamise eest! Ägedad! Kuigi tegelikult hoolimatud, eeskirju ega omandit mitteaustavad nagad! Kas on siis need meie tuleviku paremad peremehed?
(Muide, aja jooksul kümned kokkupuuted, et just sellised sülitavad kõige rohkem ümbritsevale - maale ja rahvale. Kogu oma suhtumisega.).
Ja muidugi ei huvita millegi lõhkumine või korrarikkumine ei paljusid ametnikke ega poliitkuid! Seda enam, et "küllap me sõidame tulevikus ikka kiiremini ja ikka suuremate kohtade vahel! Kiiremini, et vähem näha ja suuremate, sest väiksemad kohad veelgi tühjemaks jäänud!
Ei ole mu kirjutistes kurjust ega halvustamist. Vaid mure ja õigustatud kriitika!
Aga samas ma tänan Elronit. Et vahel ka vastatakse. Tõsi, asjatundlikkust ja hoolimist sealt ei kuma. Kohtuda? Käin tööl ja kohtumised Elronis ning senised ettepanekud enamuses ei ole leidnud mõistmist. kas on mõtet niisama kohtuda? Ei ole, vaja on alustada muutumist iseendas, meis kõigis. Teha nii, et ema-isa lapsega saaks Elistverre keskkonnasäästlikult. Ja autode arv muuhulgas teedel väheneks, et ei peaks keskkonda ohustades meie maad liigselt üles kaevama ja hävitada. Vaat sellised mõtted tekivad ja peakski tekkima selliseid asju analüüsides!
Jah, kohtumisi oleks vaja. Aga vaid siis kui on TATMINE õppida ja muuta asju paremaks. Ei hakka ma ju iga kord ja igal pool uuesti ja uuesti põhitõdede sisu selgitama. Olen seda juba aastaid teinud, õppides seejuures pressiesindajatelt ja teistelt. Emotsionaalsus ja teravus mu kirjatükkides on nende aastatega kasvanud, aga seda vaid tänu sellele, et vahel ei mõisteta ka aastatega kõige lihtsamaid asju. Kahjuks!
Tartu kiirrongides aga ei jäta ükski inimene sõitmata kui need peatuks ka Tabiveres ja ehk mõnigi Aegviidus ja Jänedal ja Lehtses......
Vaat nii!
