FB küsitlused Kagu-Eesti meedias.

Aga Lõunalehes ilmus lugu suhtlusmeedias minu poolt postitatud küsitlustest ühistranspordi teemal (http://www.lounaleht.ee/?page=1&id=23378). Kurvaks teeb! Eeldaks ju, et omavalitsus või mõni muu organisatsioon ja ka ametnik/poliitik oleks väga huvitatud headest ettepanekutest ja ideedest. Neist, mis aitavad raha kokku hoida või siis hoopiski asju paremaks ja effektiivsemaks muuta. Paraku juhtub ülisageli vastupidi ja Põlvamaa pole siin erand. Võiks ju tuua kümneid ja kümneid näiteid, nagu Vastse-Kuuste perrooni valesse kohta ehitamine vm. Aga need on juba vanad lood, seekord keskendume hoopis ühistranspordi liinivõrgu puudustele ja piletita (tasuta) sõidule. Kindlasti tahaks ka kohaliku piirkonna üks piletita bussiliikluse vastu võitleja, eksmaavanem ja nüüdne vallavolikogu esimees öelda, et tasuta asju pole olemas. Seepärast olengi täpsem ja väldin demagoogiat, nimetades majandusministri ideed piletita ühistranspordiks.

Nagu Lõunalehe artikliski kirjas, sai postitatud küsitlusi mitmesse kohalikku gruppi. Alguses olid küsimused keskendunud rongi- ja bussiliiklusele, täpsemalt sõiduplaanidele ja liinidele. Hiljem lisasid kaasalööjad ka omi variante ja mina lisasin veel ka piletita maakonnaliinide punkti jm. Osavõtt oli meeldivalt aktiivne ja on tunda, et inimeste jaoks on ühistransport oluline.
Artiklis räägitakse sellestki, et äsjaloodud Kagu ÜTK on "asunud jõuliselt liinivõrku parandama"! Kas seda just jõuliseks saab nimetada on iseasi, sest mõne bussi lisamine ei ole veel märkimisväärne "jõud". Eriti kui arvestada, et Põlva Maavalitsus varasemalt, Igor Taro juhtimisel, ei saa kiidelda eriliste saavutustega. Pigem on tegu ajast maha jäänud liinivõrguga.
Seepärast polnud ka ime, et kohalikud hääletasid just nende asjade poolt, kus ongi suurimad puudused. Ja tegematajätmised. Põlva ja ka Värska grupis jõudsid esikohale rongiliikluse teema, ja loomulikult "pika puuga" ka Võrus. Siinkohal tuleb meelde korduvad arvamused erinevatelt ametnikelt, milles ollakse kindlad, et rongiliiklusel siin tulevikku pole. Tegelikkuses tõestab seesama küsitluski vastupidist. Kui seda muidugi näha ja mõista soovitakse! Nii polegi ma saanud vastust korduvatele küsimustele, mida siis Põlva MV on ära teinud rongiliikluse tihendamise nimel!?
Bussiliinide koha pealt võiski eeldada seda, mis juhtus. Põlva inimesed soovivad lisaks rongidele ka tihedamat bussiliiklust Tartuga, sh kadunud hommikuse liini asemele uut liini. Kahjuks on hr Taro korduvalt andnud mõista, et seda liini ei tule. Sest busside väljumisintervallid Põlvast olevat vägagi piisavad. Tõsi, ta ei suuda mõista, et Tartusse jõudmise intervall, 1h ja 14 min, on kaugel normaalsusest. Või seda, et liin 99A ei sobigi Põlva inimestele, kuna sõidab Tartusse koguni 85 minutit! Elu on vahel tõestanud paljusid asju omamoodi naljakal moel. Näiteks, kui millegi vastu sõdiv inimene satub ise olukorda, mille absurdsust mõistab vaid siis, kui see juba käes. Kui vastutava ametniku oma pereliige peaks igapäevaselt Tartus tunnikese enne kooli või tööd "hängima", siis on üpris kindel, et järgneb hüüatus: "Sander-poiss, pane nüüd kiiresti buss käiku!". Paraku, Kagu ÜTK juht hr Saar on vist ka ise tüüpiline ametnik. Sest selle asemel, et kasutada ära Facebooki võimalusi, annab ta selgelt mõista, et oma inimeste arvamused ei maksa punast krossigi, suhtlusmeediat ei peeta oluliseks ja ettepanekuid analüüsitakse ning kaalutakse (võib olla) vaid siis, kui need tehakse ametlikke kanaleid pidi! Kas tõesti peaks arvama, et ametlikud kanalid muudavad ettepanekute mõtet nii, et selle järel kohe ka asjad muutuvad?
Aga uuesti küsitluse juurde. Väga tugeva "punktisaagi" sai ka punkt, mille järgi on vaja maakonnaliinide peatumist rongide ajal ka Tartu vaksalis. Seal, kuhu Tartu eksmaavanema sõnutsi jäeti teadlikult maaliinide bussipeatus ehitamata! Uskumatu? Aga paraku tõsi! Ometi on sajad poliitikud ja ametnikud, sh ka hr Taro, rääkinud juba pikka aega vajadusest siduda paremini ronge ja busse! Suuga ehitavad suure linna, käega ei kärbsepesagi?  Üpris palju hääli sai ka uudsem bussiliinide idee, kus maakonnaliinid sõidaks ja peatuks peatustes bussijaamast raudteejaamani.
Värska küsitluses küll eeldasin, aga polnud kindel võiduvariantides. Ometi, värskalased hääletasid esimeseks Värska (spa) - Ilumetsa Jaam bussiühenduse seotuna rongidega ja tihedama rongiliikluse Põlva - Tartu suunal. Küsitlusest jäi välja bussiliiklus Tartuga ja üllatusega võis tõdeda, et seda varianti keegi ka ise ei lisanud. See annab tõsise arusaama, et busside ja rongide sidumine on mõttekas ning mida lähemale keegi rongile on, seda rohkem osatakse näha buss-rong koostoimise võimalusi. Siinkohal pole ka põhjust imestada, et Räpinast ja Kanepist nähti ka võimalusi busside ja rongide ühildamiseks, kuid väga tugevat tulemust ei tulnud. Eks küsimus ongi harjumuses ja "ettekujutuses". Muidugi sooviti Värskast ka bussiliikluse tihenemist Põlva ja Võruga. Nüüdseks siis (paraku vaid tööpäevadel) Sander Saare sõnutsi lisatud kaks bussi Võru suunas, aga see on selgelt vähe. vaja oleks vähemalt veel kahte, seekord läbi Põlva ja kõiki neid siiski kõikidel nädalapäevadel.
Üpris palju sooviti ka busse Pärnusse, Tõrvasse ja mujale suurematesse linnadesse, eriti võrulaste grupis. Muide, võrulased hääletasid üpris heale kohale ka bussiühenduse Koidula jaamaga. Sellesamaga, kuhu siiani pole suudetud normaalseid ümberistumisi tagada.Räpina ja Kanepi gruppides ei olnud osalus väga kõrge, aga mõtteainet jagub nendegi tulemuste põhjal. Nii eelistati ühenduste paranemist Tartu, Võru, Põlva ja Otepääga, aga väga hea koha saavutas ka piletita bussiliiklus.

Kogu sellise puuduliku arusaama ja halvustava suhtumise taustal pole ime, et hiljuti kirjutas järjekordse artikli Lõuna-Eesti Postimehes hr Taro. Tema sõnutsi näitasid ka need küsitlused ära, et palju olulisem kui piletita maakonnaliiklus, on inimestele liinivõrgu parandamine. Muidugi on! Sest enne kui inimesed hakkavad mõtlema säästmise (olulisuse) peale, mõtlevadki nad sellele, et üldse normaalselt sõita saaks! Aga samas jääb arusaamatuks, et hr Taro neid küsitlusi üldse kommenteeris ja oma järelduste aluseks võttis? Sest nagu ta varem ütles suhtlusmeedias, need küsitlused lihtsalt põrusid! Kuidas siis saab midagi järeldada asjadest, mis väidetavalt on läbi kukkunud? Aga ehk see ongi normaalne? Kui 2011 tehtud Põlvamaal uuring busside nõudeteenuse kohta, siis see vist ju õnnestus? Paraku ei ole sellest ajast märgata, et oleks lisatud rohkesti nõudeliine!? Nüüdne küsitlus näitab, et tihe rongiliiklus oleks väga oluline. ;iks siis selle nimel ei ole piisavalt tegutsetud? Uuringuid tehtud? Et ehk, tuhka neist küsitlustest ja uuringutest, "meie teame paremini, mis on õige"!? Ning soovitame majandusministril anda miljoneid meile, mille me siis ise kulutame kümnetele uuringutele ja ega tulemus polegi ju oluline, tähtis on näidata, kuidas "me tahame ja püüame"!? Mina soovitaks majandusministril olla hoopis väga ettevaatlik ning jätta Maanteeametile kontroll tehtava üle! Sest ehk on ikkagi (eks)maavanemate ja ametnike tase nõrk?

Kokkuvõtteks võib öelda, et ühistransport on inimestele väga oluline ja mõtteainet peaks jaguma Samas on selge, et need küsitlused olid teatud määral ikkagi üldistavad, seda enam, et osalejad said ise variante lisada. Seega ei tea ka täpselt, kes hääletas Põlva -Tartu ühendusega mitmes lahtris, hetkel on erinevate variantide kogutulemiks selles suunal üle 450 hääle ja lisandub veel tulemus nimetuse "lisabussid Põlva - Tallinn" alt, kokku 74. Et ka rongiliikluse soovijaid oli üle 400, siis võib arvata, et bussisoovijaid sisuliselt sama palju.Värska puhul oli suurim soov, 108 inimese poolt, ühendada Ilumetsas rongid ja bussid, samal ajal soovis rongiliikluse tihenemist 83 inimest. Kuigi näiliselt võib tunduda vastuoluline, siis tegelikult soovitakse "esimeses järjekorras" juba olemasolevate rongidega ühendamisi, kuid pea samavõrra peetakse praegust sõidugraafikut hõredaks. Et bussiliikluse tihendamise poolt Tartuga hääletas 42 inimest, näitab ühelt poolt seda, et bussiliiklusega ollakse üldiselt pigem rahul, kuid ühendusvõimaluste kui sellistega pigem mitte. Olulisim järeldus sellistest küsitlustest ongi olulisus ja see, et palju on praeguseni tegemata ehk siis varasem seis ei rahulda inimesi.

Peab mainima., et FB küsitlustel on veel häid nüansse. Näiteks see, et inimesed saavad oma soove konkreetsemalt selgitada, saab asju üle küsida ja ka vastu selgitada, kuidas nähakse asju spetsialistide silme läbi.